“Impulss”: noored arstid tahavad teistsugust töökeskkonda | Eesti

2282481ha015t24

Eestis on viimasel ajal tekkinud uus trend noorte arstide hulgas, kus nad otsivad alternatiivseid töökeskkondi ja uusi võimalusi oma karjääri edendamiseks. “Impulss” on liikumine, mis propageerib mitmekesisust ja innovatsiooni tervishoiusüsteemis ning noored arstid soovivad luua uusi ja inspireerivaid töökohti. Kas see on märk muutustest meditsiinis ja tervishoius Eestis? Kas traditsioonilised haiglad ja kliinikud peavad kohanema noorema põlvkonna ootustega? Selles artiklis uurime, kuidas “Impulss” mõjutab Eesti tervishoiusüsteemi ja noorte arstide väljavaateid.

Saate “Impulss” külaliste sõnul ei ole arstide töölt lahkumise peamine põhjus palk, vaid hoopis ülekoormus ja toksiline töökeskkond.

Probleemidest arstide töökeskkonnas rääkisid Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Arkadi Popov, Tartu Ülikooli kliinikumi valdkonnajuht ja anestesioloog Jaan Sütt, regionaalhaigla kvaliteediteenuse juhataja Priit Tohver ja riigikogu liige ning perearst Eero Merilind.

Eestis on peaaegu 2600 arstiharidusega inimest oma ametist loobunud ja suur osa kavatseb töölt lahkuda.

“Kolleegid läksid Soome raha pärast, tagasi ei tulda töökeskkonna ja töötingimuste pärast,” ütles Tartu Ülikooli kliinikumi valdkonnajuht ja anestesioloog Jaan Sütt. Ta rõhutas, et noored arstid tahavad teistsugust töökeskkonda ja et selle loomisega peab tegelema hakkama.

Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Arkadi Popovi nimetas seda, kuidas vanemad kolleegid haiglas noorematega suhtlevad töökiusuks. “Tegemist on sageli teatud mõttelaadiga. Meil toimub praegu põlvkondade vahetus. Me ei ole veel kindlad, et see ka edukalt lõpeb, sest tervishoius on tõsine tööjõudefitsiit. Aga fakt on see, et vanema põlvkonna kolleegid mõnikord ongi natukene teistsuguse suhtumisega kui noored inimesed, kes tulevad tervishoiusüsteemi,” sõnas Popov.

Regionaalhaigla kvaliteediteenuse juhataja Priit Tohver ütles, et põhjused, miks arstid lahkuvad on koormusest tulenev kurnatus, perspektiivituse tunne ning toksiline töökeskkond. “Toksilist töökeskkonda seostatakse kindlate isikutega. Küps organisatsioon on see, kes suudab selliseid inimesi kontrollida,” ütles Tohver.

Loe rohkem:  Eesti suhtub skeptiliselt Euroopa Liidu plaani reguleerida poliitreklaami | Eesti

Läbipõlemine on arstide seas levinud probleem. “Arstid kaotavad aitamise tuhinas iseenda,” lausus Jaan Sütt. Ta lisas, et süsteemis on palju puudujääke ning kohti, kus arste saaks paremini toetada.

Riigikogu liige ja perearst Eero Merilind sõnas, et ei ole ise kunagi läbi põlenud, kuid saates näidatud video läbipõlenud arstist oli väga õpetlik. “Õpetlik selles mõttes, et me kõik lõpetame arstiteaduskonna, tuleme sinisilmsetena ja tahame hakata tööle arstina. Aga reaalne elu on see, et perearstina on sul 50 protsenti arstlikku tööd ja 50 protsenti mittearstlikku tööd,” ütles Merilind.

Merilinnu sõnul peaks arstiteaduskonda rohkem üliõpilasi vastu võtma. “Kui me vaatame, et arstiteaduskonda võetakse vastu 180 üliõpilast. Selleks, et seda mõõna, mis meil nüüd hakkab lähima viie-kuue aasta jooksul tulema, et seda mõõna pidurdada, oleks vaja järgmisel aasta vastu võtta 240 arsti,” sõnas Merilind.

Priit Tohvri sõnul tõi Covidi-pandeemia välja murekohad, mis juba meditsiinisüsteemis olid. Ka läbipõlemist tunnistatakse pärast pandeemiat üha enam.

Arkadi Popov märkis, et tihti põlevad läbi need arstid, kes võtavad endale liiga suure koormuse.

Kuigi palgad ei ole põhiline arstide töölt lahkumise põhjus, on tervishoiuvaldkonna alarahastus tõsine probleem. Arkadi Popovi sõnul näitavad prognoosid, et tervishoiuteenuste kättesaadavus hakkab langema. “On karta, et ravijärjekorrad lähevad veel pikemaks,” ütles Popov.

Eero Merilind ütles, et ka riigikogus hakatakse arutama, kuidas rahastada ravikindlustust ning jagada vastutust inimese ja tervishoiuasutuse vahel.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti noored arstid otsivad uusi võimalusi ja väljakutseid oma töökeskkonnas. “Impulss” on näidanud, et traditsioonilised töötingimused ei pruugi alati olla piisavad ning noored spetsialistid soovivad rohkem autonoomiat ja paindlikkust oma töös. See näitab, et tervishoiusüsteemis on vaja teha muudatusi, et rahuldada noorte arstide vajadusi ja hoida neid motiveerituna. Oleks oluline jätkata dialoogi ning leida lahendusi, mis vastaksid nende ootustele ja aitaksid kaasa tervishoiukvaliteedi paranemisele Eestis.

Loe rohkem:  Sikkut: Eesti oma arengus jõuab astmelise tulumaksuni | Eesti

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga