HTM plaanib kutsekoolides muuta õppeaja aasta võrra pikemaks | Eesti

Eesti Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) kavatseb rakendada muudatusi kutsekoolide õppeajas, mis muudaks õppeaasta ühe aasta võrra pikemaks. See otsus tuleb pärast põhjalikke analüüse ja arutelusid, et parandada kutseõppe kvaliteeti ning tagada õpilaste parem ettevalmistus tööturule sisenemiseks. Uue õppeaja pikendamise plaani eesmärk on suurendada praktiliste oskuste omandamist ja tagada parem seos õpilaste ja tööandjate vahel. See on oluline samm, mis võib aidata kaasa Eesti kutsehariduse tugevdamisele ja üldise haridussüsteemi edenemisele.

Haridusreformiga kaasnevad muudatused ka kutsekoolides. Ministeerium plaanib õppe muuta nelja aasta pikkuseks ja loodab, et nii jõuab rohkem kutsehariduse omandanutest ülikooli.

Haridusministeerium plaanib, et tulevikus läheks kolmandik kutsekooli lõpetanutest edasi ülikooli. Praegu läheb edasi õppima umbes kuus protsenti. Haridusminister Kristina Kallas tahab selleks muuta õppe kutsekoolides senisest aasta võrra pikemaks.

Tartu rakendusliku kolledži direktor Raini Jõks ütles, et ainuüksi õppe nelja-aastaseks muutmine pakub väljakutseid.

“On vaja muuta õppekavad. Kõige tähtsam on see, et meil oleks inimesi, kes õpetavad. Ma olen aru saanud, et suuresti peab see reform toimuma täiskasvanud õpilase arvelt, aga esimene asi on vaadata meie enda õpetajad üle, et kas neil on võimalus juurde õpetada,” lausus ta.

Samas aga ei osanud Jõks öelda, kas see ka mõjutab kõrgharidusse edasi minejate arvu.

“Ega ka praegu ei ole suuri takistusi, kui sa tahad kutsekeskhariduses edukalt õppida, saad sa ka edukalt ülikooli minna. Ma täna ei oska prognoosida, kui palju see mõjuks sellele, et kõrgharidusse edasiminevate arv tõuseks. Aga see annab paremad võimalused neile,” lausus Jõks.

Ka Tartu Ülikool ei näe, et lähiajal kutsekoolist rohkem õpilasi neile tulema hakkaks. Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma sõnas, et kuna kutseõppe lõpetanul on võimalus kohe tööle minna, lähevad nad enamjaolt seda teed.

“See, et ülikooli hakkaks oluliselt rohkem kutsekeskharidusega noori jõudma, eeldab ka seda, et rohkem noori valib kutseharidussuuna või rakendusliku kutseõppe, nii nagu on räägitud. Alles siis saab see jõuda ülikooli nii-öelda järgmise lainena. Nii et otseselt me ei näe, et me sellest johtuvalt hakkaksime õppekohti kasvatama, vähemalt hetkeseisuga,” lausus Kaldma.

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul ei muuda nelja-aastane õpe kutsekooli atraktiivsemaks ega ülikooli suunavaks.

“Sundida selle eesmärgi saavutamiseks kõiki läbima nelja-aastast õppekava, ma arvan, ei ole realistlik. Paljude jaoks tõesti, tuleb tunnistada, see kolmeaastanegi on juba väga tugev pingutus, et läbi teha. Aga kindlasti toetaksin seda, kui see neljas aasta oleks valikuna ja oleks paindlikum,” märkis Palts.

Palts lisas, et selline haridusreform ei lahenda ka probleemi, et paljud õpilased ei omanda peale gümnaasiumi lõpetamist ei kutset ega kõrgharidust.

Kokkuvõttes tundub, et HTM-i plaan pikendada kutsekoolides õppeaega aasta võrra võib olla positiivne samm, et tagada õpilastele parem ettevalmistus tööturule sisenemiseks. Pikem õppeaeg annab õpilastele rohkem aega omandada vajalikke oskusi ja teadmisi ning võimaldab neil paremini harjutada praktilisi oskusi. Samuti võib see aidata vähendada keskendumisraskusi ja suurendada õpilaste motivatsiooni õppimiseks. Oluline on tagada, et pikem õppeaeg toob kaasa reaalseid kasutegureid ja toetab õpilaste arengut ning tööturule edukat sisenemist.