Hispaania parlamenti otsus võtta vastu Katalaani separatistide amnestiaseadus on tekitanud suurt elevust nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt. See samm võib märkida olulist arengut Kataloonia ja Hispaania vahelistes suhetes ning anda lootust konflikti rahumeelsele lahendamisele. Amnestiaseaduse vastuvõtmine näitab poliitilise tahte olemasolu kompromissi leidmiseks ning võimaldab lootust paremale tulevikule Kataloonia ja Hispaania vahelisel dialoogil.
Hispaania parlamendi alamkoda võttis vastu Katalaani separatistide amnestiaseaduse, mille vastuvõtmine oli peaminister Pedro Sancheze valitsuse jätkuva toetamise eeltingimuseks Katalaani erakondade poolt.
Eelnõu kiideti napilt heaks 178 poolt- ja 172 vastuhäälega Hispaania parlamendi alamkojas. Kuigi eelnõu heakskiitmine konservatiivse opositsiooni poolt domineeritud parlamendi ülemkojas on vähetõenäoline, saab alamkoda ületada ülemkoja vetot korduval hääletusel.
Sancheze sotsialistide juhitud vasakpoolne vähemusvalitsus loodab, et amnestiaseaduse vastuvõtmine aitab tal kindlustada Katalaani separatistide toetust, kelle häälteta ähvardaks tema valitsust igal hetkel kukkumine.
Siiski otsustas Hispaania valitsus kolmapäeval edasi lükata selle aasta riigieelarve parlamendile üleandmise. Riigieelarve vastuvõtmine viibib juba mitu kuud, sest Katalaani erakonnad nõudsid esmalt amnestiaseaduse vastuvõtmist.
Kolmapäeval langetatud otsuse põhjuseks on Kataloonia valitsuse otsus korraldada selles autonoomses piirkonnas erakorralised valimised pärast seda, kui Kataloonia Vabariiklike Vasakpoolsete (ERC) ja Sanchezi sotsialistide (PSOE) toetatud Kataloonia eelarve kukkus napilt parlamendis läbi.
Kataloonia piirkonna eelarve vastu hääletasid kõik teised erakonnad, nii hispaaniameelne parempoolne opositsioon kui Katalaani separatistlik erakond Junts, mida juhib Belgias eksiilis elav endine Kataloonia president Carles Puigdemont.
Kataloonia piirkondliku parlamendi valimised toimuvad 12. mail, kirjutab Euractiv.
Tegemist pole esimese korraga, kui Sanchezi koostöös Puigdemontiga tekivad mõrad. Jaanuaris hääletas Junts amnestiaseaduse eelnõu vastu, sest see poleks taganud kõikidele Katalaani separatistidele piisavalt kaitset kohtuhagide ja süüdimõistmise eest.
Eelmisel nädalal leppisid Sanchezi PSOE, ERC ja Junts kokku mitmes muudatusettepanekus, mis tagavad Puigdemontile kaitset terrorismis süüdistuse eest.
Hispaania ülemkohus avas veebruari lõpus juurdluse 2019. aastal aset leidnud juhtumisse, kui Puigdemonti juhitud aktivistide grupp viis läbi protestiaktsiooni Barcelona lennujaamas. Kohtuprotsess võib lõppeda Puigdemontile süüdimõistmisega terrorismis.
Juntsi ja mõnede PSOE poliitikute sõnul püüavad konservatiivsed kohtunikud meelega takistada amnestia jõustumist ning kohtunike tegelik eesmärk on Hispaania ja Kataloonia valitsuse suhete rikkumine. Kohtunike ja Hispaania konservatiivse opositsiooni sõnul õõnestab aga amnestiaseadus õigusriigi põhimõtet.
Neljapäeval seadusandjate poolt vastu võetud amnestiaseadus kasutab Euroopa Liidu direktiivis sätestatud terrorismi määratlust, mille järgi liigitub terrorismiks inimõiguste rikkumist põhjustav tegevus. Kuna sellist rikkumist pole Puigdemonti korraldatud protestiaktsiooni puhul aset leidnud, laineks amnestia ka temale, mis võimaldaks Katalaanide separatistide juhil kodumaale naasta.
Juntsi ametnikud ütlevad, et amnestiaseaduse viimastest muudatustest saab kasu 150 kuni 200 inimest ning kokku laieneb amnestiaseadus kuni 1500 inimesele.
Amnestiaseadus laieneb kõikidele Kataloonia iseseisvumiskatsega seotud juhtumitele alates 2011. aastast, kaasa arvatud laieneb amnestia kohtute poolt ebaseaduslikuks tunnistatud 2017. aasta iseseisvusreferendumi korraldajatele eesotsas Puigdemontiga.
Hispaania parlamenti otsus võtta vastu Katalaani separatistide amnestiaseadus on oluline samm suunas poliitilisele dialoogile ja leppimisele Kataloonia ja Hispaania vahel. See seadus võib aidata leevendada pinget ja avada uue peatüki Kataloonia iseseisvusliikumises. Samal ajal võib see tekitada vastuolulisi tundeid nii Hispaanias kui ka Kataloonias. Ükskõik kuidas asjasse suhtuda, on oluline, et dialoogi ja rahulikke läbirääkimisi jätkataks, et saavutada kestev lahendus konfliktile.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus