Tere tulemast Eestisse, kus Hiina eksport on kiirelt kasvamas tänu nii Venemaale kui ka elektroonika müügimahtude suurenemisele. See näitab tugevat majanduskasvu ning muudab Eesti atraktiivseks sihtkohaks rahvusvahelistele äripartneritele. Hiina pidev edu väliskaubanduses toob kaasa mitmeid võimalusi ning väljakutseid meie majandusele ja ettevõtluskeskkonnale. Tulge ja avastage Eesti – kus traditsioon kohtub uuendustega ning võimalused on piiritud!
Hiina eksport ja import kasvasid jaanuaris ja veebruaris võrreldes aasta taguste numbritega. Lisaks rahvusvahelise nõudluse kasvule Hiina olmeelektroonika järele, suurenes järsult Hiina kaubavahetuse maht Venemaaga.
Kokku kasvas Hiina ekspordimaht jaanuaris ja veebruaris võrreldes eelmise aasta jaanuari ja veebruariga 7,1 protsenti, samas kui analüütikud ennustasid ainult 1,9-protsendilist kasvu. Import Hiinasse kasvas 3,5 protsenti analüütikute ennustatud 1,5 protsendi asemel. Tegemist on Hiina ametlike andmetega. Hiina avalikustab jaanuari ja veebruari statistikat koos Hiina uusaasta tõttu, mis leiab aset tavaliselt jaanuari lõpus või veebruari alguses.
“Suur osa ekspordi taastumisest oli globaalse tehnikatoodete tsükli muutus, põhimõtteliselt käib jutt elektroonikast. Me oleme varemgi tsükli süviku läbimist näinud eelmise aasta lõpus,” ütles Šveitsi panga UBS Hiina suuna peaökonomist Tao Wang.
Tegemist on ühe vähese positiivse majandusuudisega Hiina võimudele. Eelmisel aastal langes Hiina eksport kokku 4,6 protsenti ja import 5,5 protsenti.
Hiina majandusel on raskusi taastumisega kinnisvarakriisist, samuti mõjutab seda nõrk tarbijate ja investorite kindlustunne. Sellele vaatamata seadis Hiina varem sel nädalal käesoleva aasta majanduskasvu eesmärgiks viis protsenti, samal ajal avalikustamata uusi meetmeid majanduse toetamiseks. Analüütikute sõnul ei pruugi Hiina antud eesmärki saavutada.
Hiina kaubavahetus Euroopa Liiduga langes tegelikult aasta esimese kahe kuu jooksul 4,1 protsenti, kaubavahetus USA-ga kasvas ainult 0,7 portsenti.
See-eest kasvas Hiina kahepoolne kabavahetus Venemaaga 9,3 protsenti jaanuaris ja veebruaris. Kokku importis Hiina Venemaalt või eksportis Venemaale kahe kuuga kaupu 37 miljardi dollari väärtuses. Hiina eksport Venemaale kasvas lausa 12,5 protsenti.
Venemaa tõusis Hiina suuruselt viiendaks kaubanduspartneriks eelmisel aastal, alles 2020. aastal oli Venemaa Hiina suuruselt üheksas kaubanduspartner. Hiina ja Venemaa kahepoolse kaubavahetuse mahud tõusid eelmisel aastal 240 miljardi dollarini.
Hiina välisminister Wang Yi rõhutas neljapäeval, et Venemaa ja Hiina arendavad kaubandust osana oma strateegilisest suhtest. Antud kommentaar ei pruugi meeldida EL-ile. Paljud Euroopa riigid vaatlevad Hiina käitumist vaikiva toetusena Vene sõjale Ukraina vastu, kirjutab Financial Times.
“Hiina ja Venemaa loovad uue paradigma suurte riikide vahelistes suhetes. Kahe osapoole vastastikune poliitiline usaldus süveneb jätkuvalt. Vene gaas jõuab Hiina majapidamisteni, samas kui Hiina autod sõidavad Venemaa tänavatel,” ütles Wang.
Kuigi Euroopa juhid on korduvalt hoiatanud Pekingit, et selle tihendad suhted Moskvaga vähendavad Hiina populaarsust EL-is, ütles Wang neljapäeval, et Hiina partnerlus Venemaaga on Pekingi enda huvides ning “kolmandad osapooled” seda ei mõjuta.
Lisaks kasvas Hiina kahepoolne kaubavahetus India ja Brasiiliaga aasta kahe esimese kuuga vastavalt 15,8 ja 33,3 protsenti.
Hiina terase eksport kasvas lausa 32,6 protsenti, samas kui rauamaagi import kasvas ainult 8,1 protsenti. Analüütikute sõnul viitab see asjaolule, et kinnisvarakriis Hiinas sunnib Pekingit eksportima senisest rohkem oma terast nõrga nõudluse tõttu kodumaal.
Kokkuvõttes võib öelda, et Hiina eksporti on mõjutanud olulisel määral nii Venemaa kui ka elektroonika müügimahtude kasv. Venemaa turu avanemine on loonud uusi võimalusi Hiina ettevõtetele ning elektroonikatoodete nõudluse suurenemine on samuti aidanud kaasa eksportmahude kasvule. Need arengud näitavad, kui oluline on leida uusi turge ja tootevalikuid, et säilitada konkurentsivõime rahvusvahelisel tasandil. Eksport on oluline osa majanduse arengus ning Hiina pidev kasv väliskaubanduses on märk sellest, et riik jätkab oma positsiooni tugevdamist globaalsel turul.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus