Harrastuspüügilube osteti rekordiliselt, kuid loata püüdjaid on ikka palju | Eesti

Eesti on koduks arvukatele looduskaunitele kalastuskohtadele ning harrastuskalapüük on siin alati olnud populaarne tegevus. Viimastel aastatel on aga märgatavalt tõusnud harrastuspüügilubade ostmine, näidates inimeste huvi ja pühendumist kalapüügile. Paraku on sellega kaasnenud ka küsimus loata püüdjate arvu kasvust. See tekitab muret nii keskkonnakaitse kui ka kalavarude jätkusuutlikkuse seisukohast. Seega on oluline leida tasakaal reguleeritud kalapüügi ning illegaalse kalapüügi vahel, et tagada meie veekogude tulevane rikkus.

Eelmisel aastal osteti Eestis rekordarv harrastuskalapüügilube, kuid endiselt on üks suuremaid rikkumisi just loa ostmata jätmine. Vaatamata harrastuskalastuse üha populaarsemaks muutumisele ei kontrolli keskkonnaamet harrastuskalureid varasemast rohkem.

Kui 2021. aastal ostsid harrastuskalurid püügiõigusi ligi 80 000 korral, siis 2023. aastal osteti neid õigusi ligi 109 000. Nii palju pole harrastajad Eestis kunagi varem kalapüügiõigusi ostnud.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika juht Sigmar Suu ütles, et kuigi püügiõiguste arv sõltub alati ka ilmast, peitub peamine kasvu põhjus selles, et kalastamine on aastatega muutunud aina populaarsemaks ajaveetmise viisiks.

“Selle taga on mitmeid põhjuseid. Näiteks see, et enam paberkandjal harrastuspüügiõigusi müüa ei saagi. Me tegelikult  ootame, et harrastuspüügiõiguste müük aasta-aastalt kasvab enamgi, sest täna üks peamisi rikkumisi seoses harrastuspüügiga on just tasu maksmata jätmine,” lausus Suu.

Harrastuskalurite üle järelevalvet tegev keskkonnaamet kinnitas, et suur osa eelmisel aastal kontrollitud harrastuskaluritest jättis kalapüügiloa ostmata.

“Rikkumistest 45 protsenti ehk päris suur osa, peaaegu pool, on ikkagi need, kes jätavad maksmata oma harrastuspüügiõiguse eest,” lausus keskkonnaameti Pärnu büroo juht Toomas Õmblus.

Müüdud kalapüügiõiguste ja harrastuskalurite arvu vahele võrdusmärki tõmmata ei saa, kuid kas võib siiski märgata harrastuskalurite arvu kasvu?

Esmaspäeval Pärnu jõel kalastanud harrastajad arvasid, et võib küll.

“Igal juhul on tunda, et on rohkem. Esiteks juba jää pärast, kuna olud praegu soodustavad seda,” ütles harrastuskalur Adu.

“See aasta on ikka hästi, eriti jõe peal, mere peal vähem – ilmselt kala on rohkem jões,” lausus Anne.

Ka Pärnus harrastuskaluritele püügivõistlusi korraldav Erkki Mäeväli rääkis, et harrastuskalureid on aastatega juurde tulnud.

“Viimastel aastatel on näha, et on harrastuspüüdjate arv suurenenud, nii suvel kui ka talvel. Eriti sellel talvel on näha jõe peal massilist püüdjate arvu kasvu,” lausus Mäeväli.

Keskkonnaamet ütles samuti, et näevad oma kontrollkäikudel harrastuskalureid varasemast enam, kuid kontrolle teevad seal, kus on rohkem probleeme.

“Kindlasti me seda näeme, aga ega me hüppeliselt oma kontrolli selles suunas ei ole suurendanud,” märkis keskkonnaameti Pärnu büroo juht Toomas Õmblus.

Kuigi harrastuspüügilube on müüdud rekordilises koguses, on ikkagi palju inimesi, kes kalapüügipraktikaga jätkavad ilma vastava loata. See seab ohtu kohaliku kalapopulatsiooni ning ohustab ka keskkonda tervikuna. On oluline, et kõik kalapüügihuvilised mõistaksid, et eeskirjade järgimine on hädavajalik säästva kalapüügi tagamiseks ning kutsun üles kõiki loata püüdjaid oma käitumist üle vaatama ning vastutustundlikumalt tegutsema. Koos pingutades saame tagada, et Eesti loodusvara jääb säilima ka tulevastele põlvkondadele.