Hannes Poolamets: haiglad on täis alkoholist tingitud haigustega patsiente | Arvamus

2294904h1f92t24

Pole kahtlust, et alkoholi kuritarvitamine on suur probleem Eestis ja selle tagajärjed avalduvad igapäevaselt tervishoiusüsteemis. Hannes Poolamets on tervise- ja alkoholipoliitika ekspert, kes on mures selle pärast, kui palju haiglaid täidavad alkoholist tingitud haigustega patsiendid. Tema arvamus on oluline ja pakub väärtuslikku perspektiivi sellele, kuidas saaksime paremini ennetada ja ravida alkoholi negatiivseid mõjusid meie ühiskonnas. Tema sõnum kutsub üles mõtlema ja tegutsema, et leevendada alkoholi kuritarvitamise tagajärgi Eesti tervishoiusüsteemis.

Hiljuti kuulsin Bosnia ja Hertsegoviinas käinud perearstidelt, et seal on tervishoiusüsteemis kõik halvem kui Eestis. Ainsa hea asjana saab välja tuua, et mehed elavad seal mõned aastad Eesti meestest kauem, kuigi suitsetavaid mehi on oluliselt rohkem kui Eestis.

Olles ise paar aastat tagasi Bosnias käinud, pommiaukudega maju ja tohutut mahajäämust näinud, jäi see fakt mind kummitama. Pikalt mõtlesin, mis võiks olla põhjus, et sealsed mehed Eesti meestest kauem elavad. Lõpuks jõudsin mõtteni, et Bosnia on ju islamiriik, kus rohkem kui pool elanikest on moslemid, mis omakorda tähendab alkoholi mittetarbimist.

Kui vaadata statistikat, siis tõepoolest on Bosnias alkoholitarbimine kaks korda väiksem kui Eestis. Kas tegemist on päriselt põhjuslikkust omava seosega, on nii labasel moel raske hinnata, kuid see mõte inspireeris mind ikkagi avama arsti igapäevaelu ka teiste elualade inimestele just alkoholi vaatepunktist.

Alkoholitarbijad ja meedikud

Perearstiks õppijana on mul võimalus näha meditsiini kõige laiemalt. Palju aega tuleb veel veeta erinevates osakondades, lisaks ka peremeditsiinikeskustes.

Peremeditsiinikeskustes moodustavad alkoholiga kimpus olevad inimesed perearsti tööst väga suure osa, seda enamasti varjatult. Nädalast nädalasse kohtud inimestega, kes kaebavad tüüpilisi alkoholiga seotud probleemide üle. Muret teevad maohaavandid, vererõhukõikumised, rütmihäired, unetus, vaimse tervise probleemid ja loetelu võiks jätkata.

Kuigi neid seisundeid võivad põhjustada muudki tegurid, ei jäta analüüsid tihtipeale palju ruumi tõlgendamiseks. Sa vaatad analüüse, milles on selged viited alkoholitarbimisele, ja võtad selle patsiendiga jutuks, kuid kasu sellest pole. Ja nii päevast päeva.

Patsient ütleb, et ei tarvita üldse alkoholi või tarvitab üliharva ja kuna ükski analüüs ei ole sada protsenti tõene ning tegemist ei ole süüdimõistva, vaid ennekõike nõustava ja toetava asutusega, siis sinnapaika see teema enamasti jääbki. Tihti arvatakse, et perearst on see, kes vastutab inimese tervise eest, kuid tegelikult on ikka igaüks ise oma tervise peremees. Valetad ainult iseendale.

Loe rohkem:  Martin Mölder: hirmul on suured silmad, mis näevad pigem halba kui head | Arvamus

Jätad õppijana mõne kuu pärast perearstipatsientidega hüvasti ja jätkad praktikat haiglas. Kõigepealt tutvud EMO-s haigustega, millest õppimise ajal väga ei räägitud, kuid mis moodustavad seal suure osa tööst – alkoholideliirium, alkohoolsed krambid. Kohtud patsientidega, kes näevad enda ees olevusi, üritavad voodist välja rabeleda ja räuskavad üle osakonna. Ainuke eesmärk arstina on patsient kiiresti magama saada, et temast veel elulooma saaks. Tegemist on iseenesest äärmiselt eluohtliku seisundiga ja sa näed vaeva, et kõik ikka hästi lõppeks.

Kui patsient on rahulik, tuleb ta omakorda kuhugi osakonda saada. Samas osakonnad upuvad rasketest haigetest ja selline haige lihtsalt tavapalatis hakkama ei saa, vaid vajab intensiivset jälgimist, et ka ümberringi kõik ellu jääks.

Liigud ka ise koos patsiendiga järgmisse osakonda edasi. Leiad eest samad tegelased – näod on muutunud, hallutsinatsioonid on samad. Kõik noored. Vaatad, et mõni nooremgi kui perearstiks õppija.

Leiad veel äärmiselt huvitavaid haigusi, mille kohta varem õppides mõtlesid, et need on haruldased, kuid nüüd esinevad justkui pidevalt. Näiteks Wernicke entsefalopaatia, kroonilisest alkoholitarvitamisest tingitud B1-vitamiini puudus, mis toob kaasa mõistuse ja liikumise hävimise.

“Näed päevade ja nädalate viisi vaeva, et patsiente turgutada, kuid tulemus on ikka kas hooldekodu või kirst.”

Osal inimestel ei tööta alkoholi otsese mürgise toime pärast enam maks, teistel jällegi süda. Õhku ei jätku, jõudu ei ole, sest vedelik on täitnud nii kõhu kui ka kopsu, kuna süda seda enam edasi liigutada ei jaksa. Näed päevade ja nädalate viisi vaeva, et patsiente turgutada, kuid tulemus on ikka kas hooldekodu või kirst. Halvemal juhul läheb inimene koju voodisse hooldatavaks. Ja me räägime ikka keskeas inimestest.

Loe rohkem:  Mari Peegel: omada raamatuid või olla kirjanduses | Arvamus

Sellised patsiendid ei ole mitte haruldus, vaid argipäev ja mitte tihti suur osa argipäevast. Enamasti märgitakse surma põhjuseks südamepuudulikkus või hingamispuudulikkus, statistikasse jõuab alkoholisurmadena ilmselt tühine osa. Ilmselt ei suuda isegi tehisintellekt kuidagi välja arvutada neid tervisekahjusid, mida alkoholi tarbimine endaga kaasa toob, rääkimata purunenud peredest, koduvägivallast ja katkistest noortest, kes ikka ja jälle suitsiididega esikohta saavutavad.

Reklaamiseadus kui oluline noorte mõjutaja

Kuna lähiajal on plaanis hakata üle vaatama reklaamiseadust, siis võiks igaüks korra enda sisse vaadata ja mõelda, millist ühiskonda ta tahab. Kas tahame ühiskonda, mis on kestlik ka paarikümne aasta pärast ja kus jätkub eestlus, või oleme vaikselt hävinev ühiskond? Alkoholi tarbimine on alates 2019. aastast järjepidevalt kasvanud, nagu ka alkoholisurmade arv. Haiglad on pungil täis alkoholist tingitud haigustega patsiente ning igapäevaselt käib võitlus, et kõik haiged üldse haiglatesse ära mahuks.

Uuringud kordavad, et alkoholi tarbimist mõjutavad reklaam, kättesaadavus ja hind. Nendest kolmest on reklaamist mõjutatud kõige enam just noorukid. Kas lõdvendame reklaamiseadust veelgi ja jääme ootama lõputut õudust või haarame ohjad ja lõpetame alkoholi reklaamimise täielikult? Seda tegi näiteks Norra juba 1975. aastal ning hilisemates uuringutes on leitud sellel ka selge seos alkoholitarbimise vähenemisega.

See ei ole ainuüksi arstide võitlus. Aeg on sõna võtta igaühel, kes hoolib meie riigi tulevikust ja sellest, kuhu tema raha tervishoius ja sotsiaalsüsteemis kulub. Ei tasu arvata, et arstidel on imevahendeid alkoholi küüsist päästmiseks, nagu ei ole ka alkohoolikutel imevahendeid iseenda probleemidega toimetulekuks. Olgem seega hoolivad kõigi suhtes ja kasutagem neid väheseidki teaduslikult tõestatud võimalusi.

Kokkuvõttes näitab Hannes Poolametsi arvamus, et Eesti haiglad on liigagi tihti täis alkoholist põhjustatud terviseprobleemidega patsiente. See paneb suure surve tervishoiusüsteemile ning nõuab suuremat tähelepanu ennetustööle ja alkoholitarbimise vähendamisele. Oluline on pöörata rohkem tähelepanu sellele probleemile ning leida tõhusaid lahendusi, et vähendada alkoholi tarbimisega seotud haiguste levikut ning parandada Eesti elanikkonna tervist ja heaolu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga