Hamburg: tarbijale on maatuul igal juhul odavam kui meretuulepark | Majandus

Kas maatuul on tõesti odavam kui meretuulepark? See on küsimus, mis on viimasel ajal eriti aktuaalne Hamburgis. Majandussektoris kerkivad pidevalt küsimused tulevikutehnoloogiate ja energiaallikate kohta ning just sel teemal käib aktiivne arutelu. Hamburgi tarbijad otsivad vastust sellele küsimusele, sest nende taskud sõltuvad sellest, milline tehnoloogia osutub tõesti kuluefektiivseks. Kuidas see kõik lõpuks välja kujuneb? Ainult aeg näitab.

Kliimaminister Kristen Michal kinnitas esmaspäeval riigikogu erikomisjonis, et meretuuleparkide toetus jääb tulevikus samasse suurusjärku praegusega. Energeetik Arvi Hamburg leiab siiski, et meretuuleparkide kulu on maismaa omadest tunduvalt suurem ja seetõttu tuleb ka toetus neile kõrgem.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni soovis saada ülevaadet, kui palju tuuleparkide toetamine tarbijatele maksma läheb. Kliimaminister Kristen Michal kordas seal taas, et meretuuleparkide rajamisega läheb elekter inimestele isegi odavamaks.

“Kui see keskmine hind eelmisel aastal oli üheksa senti kilovatt-tunnist, siis ta jääks sinna umbes 6,6 kilovatt-tunni kohta. Aga see on ligikaudne arvutus, mitte täpne hind ja eesmärk on, et taastuvenergia tasu jääks samasse suurusjärku,” rääkis minister.

Taastuvenergia tasu on olnud ajalooliselt umbes üks sent kilovatt-tunni kohta.

“Esialgne hinnang on, et see oleks 1,3 senti kilovatt-tunni kohta. Ja teiseks, väga palju ju sõltub sellest, milline on Eesti tulevane energia tarbimine. Kui see tarbimine kasvab, siis me vajame ka mereparke ja sellepärast selline ambitsioonikam lähenemine,” ütles Michal.

Teatavasti otsustas valitsus hiljuti, et seniste väikesemahuliste vähempakkumiste asemel korraldatakse oksjonid aga eraldi maismaa- ja meretuuleparkidele. Valitsusele tutvustatud memo järgi oleks maapargi toetus alla 40 euro megavatt-tunni kohta, merepargil aga 110 eurot.

Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimehe Arvi Hamburg hinnangul ületab meretuuleparkide kulu maismaaparke kuni 5,5-kordselt.

“Tarbija seisukohast on maatuul igal juhul odavam, punkt üks. Punkt kaks, dotatsiooniperiood meretuulikutel on 20 aastat, maatuulikutel 12 aastat. /…/ Taastuvenergia tasu on siis see, millega me hakkame seda vaheraha kinni maksma. 110 lahutada turuhind – mis see turuhind on, prognoositakse, et see olevat 2030. aastal 66 eurot, siis see võib olla reaalne summa –, siis järelikult 110 miinus 66 on 44 eurot megavatt-tunni pealt, mis meil 20 aastat tuleb siis tasuda,” selgitas Hamburg.

See aga teeb 10-teravatt-tunnise aastatarbimise juures toetuseks 1,68 senti kilovatt-tunni kohta, ütles Hamburg.

Nagu minister Michal, nii arvab ka Eesti Energia juht Andrus Durejko, et meretuuleparke on vaja.

“Toetuse suuruse poole pealt jään vastuse võlgu, kõik sõltub elektri hinnast ja see on terves süsteemis kokku panna. Aga ma arvan, et taastuvenergia eesmärke meretuuleparkideta Eesti ei täida,” ütles Durejko.

Hamburgi sõnul on aga maatuuleparke valmis või arenduses 9,8 teravtt-tunni jagu, mis ületab praegust aastatarbimist kaheksa teravatt-tundi.

“Maatuuleparkidega oleks võimalik katta ka see 2030. aasta plaanitud eesmärke,” ütles Hamburg.

Kokkuvõttes võib öelda, et Hamburgi linnas on tarbijale maa tuuleenergia kindlasti odavam kui meretuuleparkide rajamine. Vaatamata sellele, et meretuulepargid on keskkonna seisukohast puhtamad ja jätkusuutlikumad, peab linnavalitsus jätkuvalt kaaluma ka majanduslikku aspekti. Seega tuleb leida tasakaal keskkonnasõbraliku ja kuluefektiivse energia tootmise vahel, mis tagaks tarbijatele taskukohase elektrienergia ja samal ajal ei kahjustaks ümbritsevat loodust.