Häirekeskus: kogemata hädaabinumbrile helistades ei tohi kõnet katkestada | Elu

1975841hcb09t24

Tere tulemast Eestisse! Kas teadsid, et Häirekeskus on Eesti hädaabiteenistus, mis reageerib kõnedele, mis on seotud politsei, pääste ja meditsiiniabi vajadusega? Üks oluline reegel on see, et kui kogemata helistad hädaabinumbrile 112, siis ei tohi kõnet katkestada. Miks? Sest see võib segada tegelikult hädasolija abistamist. Loe edasi, et saada rohkem teavet selle olulise reegli kohta ning teha endale selgeks, mida teha juhul, kui sa kogemata hädaabinumbrile helistad. Turvalisus on meie kõigi huvides!

Anne-Liis Taalmann rääkis “Vikerhommikus”, et kui inimene helistab hädaabinumbrile 112 kogemata, siis ei tohi kõnet katkestada, vaid Häirekeskuse töötajale tuleb öelda, et kõne tehti kogemata. Libakõnede vältimiseks peab üle vaatama telefoni ja nutikella seadistused.

“Telefonides on olemas hädaabinupp ja võib juhtuda, et telefon helistab Häirekeskusesse inimese teadmata. Häirekeskuse mõistes on see ekslik kõne, kus keegi meiega ei räägi, küll aga on meie telefoniliin kinni ja inimene, kes võib samal hetkel kiiret abi vajada, ei saa häirekeskusega ühendust,” ütles Häirekeskuse Põhja keskuse juht, 23 aastat hädaabiteenuse valdkonnas töötanud Anne-Liis Taalmann.

Taalmann paneb inimestele südamele, et kui inimesed oma nutitelefonide ja -kelladega tutvuvad, saab seadete alt vaadata, kas telefonil on võimalus ise selliseid kõnesid teha ja vajadusel see võimalus maha võtta.

“Kui aga telefon on ise helistanud ja Häirekeskuse töötaja võtab kõne vastu, siis ärge katkestage ise kõnet, vaid vabandage ja ütelge, et kõne juhtus kogemata. Ka siis, kui helistamise hetkel teie kõne on ootel,” selgitas Taalmann. “Kui keegi meiega ei räägi, siis hakkame mõtlema, mis inimesega juhtus ja äkki ta tõesti vajab abi. Kõige õigem käitumine on oodata Häirekeskuse töötaja vastus ära, ja öelda, et juhtus kogemata.”

Loe rohkem:  Räpina aianduskoolis puhkesid õide rukkililled | Elu

Möödunud aastal tehti 1,1 miljonit hädaabikõnet ja vähem kui pooled olid sellised, kus oli olemas kiirabi vajadus, ülejäänud neist olid aga kõned, kus kiirabi, politseid ega päästet välja ei saadetud. “Need olid kõned, kus telefon ise meile helistas või tegid seda kogemata eakad inimesed või lapsed, kes telefoniga omapäi mängisid. Selliseid kõnesid on täna liiga palju.”

Libakõnede vältimiseks tuleb üle vaadata oma telefoni ja nutikella seadistused, vältimaks telefoni iseeneslikku helistamist keskusesse, rääkida eakate sugulastega, kes ei oska telefoni kasutada ning mitte lubada väikestel lastel telefoniga mängida.

Lisaks on Taalmanni sõnul väga palju selliseid kõnesid, kus Häirekeskusesse helistavad inimesed, kes on tarbinud liiga palju alkoholi, kiiret abi ei vaja, vaid tahavad oma emotsioone kellegi peal välja elada. “Kõik need kõned hoiavad meie liine kinni inimeste jaoks, kes vajab väga kiiret abi.”

11. veebruaril tähistatakse üle Euroopa omalaadset tähtpäeva, mille keskmes on hädaabinumber 112, mis aitab hätta sattunud inimestel kutsuda kiirabi, politseid ja päästjaid.

Sel päeval tänab Häirekeskus ka neid lapsi, kes on hädaabinumbrile helistades päästnud kellegi elu või vara. Näiteks 9-aastane Karoliina, kes andis keskusele teda, kui naabri aias oli puhkenud tulekahju. 9-aastased Annabel ja Andre nägid kulupõlengut, helistasid Häirekeskusesse ja oskasid öelda ka põlengu täpse asukoha, mis on väga oluline. 9-aastane Helena kutsus kiirabi teadvuse kaotanud lähedasele. Lisaks on lapsed helistanud Häirekeskusesse, kui on ise sattunud lähisuhtevägivalla ohvriks oma kodus.

In conclusion, it is important for the people of Estonia to be aware of the proper protocol when calling the emergency number. Häirekeskus has emphasized the importance of staying on the line and not hanging up when calling by accident. This ensures that the emergency operators can assess the situation and provide any necessary assistance. It is crucial for everyone to be mindful when dialing the emergency number and not to disconnect the call until instructed to do so. By following these guidelines, individuals can help ensure that the emergency services are able to respond effectively to those in need.

Loe rohkem:  Marju Kõivupuu: suurte eestlaste lahkumine oli nagu osa meist endist | Elu
See sissekanne postitati aastal Elu. Lisa järjehoidja püsilink.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga