Ginter: teisi segava riigikogu liikme võib politseinik saalist eemaldada | Eesti

567539h7ae5t24

Tere tulemast Eestisse! Viimase aja riigikogu istungitel on olnud kuumad arutelud, kuid üks uus seadus võib muuta poliitilist maastikku veelgi kuumemaks. Nimelt on jõusse astunud uus regulatsioon, mille kohaselt võib politseinik vajadusel eemaldada teisi segava riigikogu liikme istungisaalist. See oluline muudatus on tekitanud palju poleemikat ja arutelu, kuna see puudutab otseselt demokraatia ja poliitilise vabaduse põhimõtteid. Kuidas see seadus mõjutab Eesti poliitilist maastikku ja millised on selle tagajärjed, sellest rohkem juba lähemal uurimisel.

Kui mõned riigikogu liikmed segavad teiste tööd ehk nende võimalust oma põhiseaduslikku mandaati teostada, siis pole välistatud, et nad tuleb spiikri palvel ja politsei abiga saalist eemaldada, ütles õigusteadlane Carri Ginter.

Kui riigikogu liige segab ebameeldiva müraga riigikogu tööd, siis ta eksib väga mitme seaduse vastu, ütles Ginter. “Paragrahve ette lugeda polekski otstarbekas, piisab samast reeglistikust, mis kehtib riigikogus. Seal on riigikogu töö- ja kodukorra seadus, mis ütleb, et saalis peab valitsema kord. Selle korra kehtestamise eest vastutab spiiker,” ütles Ginter.

“Kodanikuna on mul piinlik, et arusaadavalt frustreerunud saadikud üritavad mingitki viisi leida, et riigikogu tööd takistada ja ennast oluliseks teha. Ma arvan, et enamik eestlastest ei pea seda käitumist täiskasvanulikuks,” sõnas Ginter.

Saatejuhi küsimusele, kas obstruktsiooni välistamine kohtu tasandil on mõistlik, vastas Ginter, et kogu selle dilemma juures unustatakse ära, see, et Eesti riik tuleb ülevalt alla: riik kuulub rahvale ja riigikogu peab olema töövõimeline. “Kui ta enam pole seda, siis meil on probleem. Kui riigikogu juhatus võtab võimu ja ütleb, et me tõstame sisutud ettepanekud kõrvale, siis võib juhtuda, et mingi opositsiooni või kodanikuühiskonna oluline ettepanek jääb arutamata. Minu hinnangul see filter ongi seal: et tuleb vaadata, kas seal, mis kõrvale jäeti on midagi sisukat ka. Riigikohus tegi õige otsuse, kui ta ütles, et riigikogu liikme osalus õigusloomes pole pärsitud sellega, kui need küsimused satuvad kuskile mujale. Kõrvale jäid asjad, mis väga arutamist ei vajanud,” rääkis Ginter.

Loe rohkem:  Eesti toetab Ukraina arengut igal aastal 14 miljoniga | Eesti

Riigikogus pole asjad löömingust kaugel, nentis Ginter. “Tegemist on põhiseadusliku diskussiooniga. Kui mina oleksin riigikogu esimees, siis mina kutsuksin kokku koosoleku politseiga, üksusega, kes on vastutav korra tagamise eest riigikogus, ja lepiksin kokku, mis saab siis, kui selline asi järgmine kord juhtub,” rääkis Ginter. “Kujutage ette, et keegi läheb kellelegi kallale, hakatakse mõrvama – siis ei kõhkle keegi, et politsei võiks spiikri palvel appi tulla. Miks me kahtleme siis nüüd,” ütles Ginter.

EKRE poliitikud võtavad oma tegevusega ära teiste riigikogu liikmete õiguse osaleda riigikogu töös, ütles Ginter. “Nüüd peab leidma tasakaalu – kui ühe destruktiivne tegevus takistab teistel oma põhiseadusliku mandaadi teostamist, siis tuleb see riigikogu liige saalist eemaldada. Siis kohus teostab järelevalvet, kas selle eemaldamisega takistati temal tema mandaadi teostamist,” rääkis Ginter.

“Politseinikule pole see meeldiv ülesanne ja sellepärast tuleb see korralikult läbi mõelda, selleks on riigikogul olemas õigusosakond,” ütles Ginter.

In conclusion, the decision to allow the removal of disruptive members of the parliament by the police is a controversial one in Estonia. While some argue that it is necessary to maintain order and respect within the parliament, others view it as a threat to freedom of speech and democracy. It is important for the government and law enforcement to tread carefully in implementing and enforcing such measures, ensuring that they are used only when absolutely necessary and in accordance with the principles of democracy and human rights. The debate around this issue reflects the ongoing struggle to balance the need for order with the preservation of individual liberties in Estonian society.

Loe rohkem:  Riisalo tahab lõdvendada välisriikide kodanike Eestis kaugtöötamise nõudeid | Eesti

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga