Gaasihinna langus jätkub tõenäoliselt talve lõpuni | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Gaasihinna langus on uudis, mis toob kindlasti rõõmu meie riigi elanikele ja ettevõtetele. Majanduslikult on oluline jälgida gaasihinna muutusi ning hetkel näib, et see langus jätkub veel mitu kuud. See tähendab madalamaid kulusid kodumajapidamistele ja ettevõtetele ning aitab kaasa Eesti majanduse stabiilsusele. Talve lõpuni kestev langus annab kindlust ja võimalusi tulevikuks. On aeg rõõmustada ning kasutada neid positiivseid muutusi oma eeliste võtmiseks.

Gaasi Euroopas jagub ning seega gaasihind langeb. Eesti tarbijani jõuab see aga kuise viivitusega ning veidi kallimalt kui Kesk-Euroopasse.

Kuivõrd talv on Euroopas üsna pehme olnud ning tööstustoodang madal, jagub praegu Euroopas gaasi. See tähendab, et gaasihinna langus tõenäoliselt jätkub kevadeni ning Euroopa hoidlad on ka talve lõpuks enam kui pooltäis, ütles ERR-ile Alexela energiakaubanduse portfellijuht Kalvi Nõu.

“Siis hakkab muidugi see väike ralli pihta või siis hakatakse jälle gaasi koguma uueks talveks,” nentis Nõu.

Praegu veel on Euroopa kesksel Hollandi TTF gaasibörsil hind tasapisi langemas.

“Langetused ja ka tõusud tegelikult jõuavad kliendini ühekuuse viitega. Kui on juba näha, et TTF hind langeb see kuu oluliselt võrreldes eelmise kuuga, siis võib kindel olla, et see hind kliendile ka Eesti gaasimüüjatel langeb järgneval kuul.”

Siiski on Eesti pigem Euroopa ääreala ning gaas jõuab siia veidi kallimalt.

“Kui seal Hollandis on gaasihind, mis iganes ta on, siis Eestisse jõuab see gaas keskmiselt viis eurot/MWh kallimalt,” tõdes Nõu.

Küll mitte Eestis, aga mujal Euroopas toodetakse gaasist üsna palju elektrit. See tähendab, et gaasihinna langus on veidi aidanud ka elektrihinda langetada, kuid mitte oluliselt.

“Kui me räägime kasvõi aasta tagasi, need fikseeritud hinnaga paketid, mida pakuti Baltikumis suurusjärgus kuskil 15 senti/kWh kohta, siis täna on juba turul 11-12 senti/kWh paketid,” rääkis Nõu.

Samas Eesti toetub ikkagi põlevkivielektrile, mis on keskkonnatasude tõttu väga kallis. Taastuvelektrit ja gaasijaamades toodetavast elektrit ei piisa ka mujal Euroopas, et külma ilmaga energianälg katta.

“Kui väljas ikkagi väga külmaks läheb, nagu me jaanuari alguses nägime, siis turule tulevad ikkagi elektrijaamad, mis on veel kallimad kui gaasijaamad ja siis me võime näha kordades kõrgemaid hindu,” ütles Nõu.

Gaasielektrijaamade Eestisse rajamise mõistlikkus sõltub väga sisendi hindadest.

“Kui võtame kasvõi praegused sisendid – gaas maksab suurusjärgus 30 eurot/MWh, CO2 kvoot maksab praegu 60 eurot/tonn, siis gaasielektrijaama tootmise omahind tuleb ikkagi sinna 100 eurot/MWh kanti. See ei ole otseselt odav. Neid tunde aastas, kus gaasielektrijaam pääseks turule, neid natuke on. Nende väheste tundide pärast ei soovita gaasielektrijaama kui sellist ehitada, sest nendest tundidest ei pruugi piisata, et äriplaan kokku tuleks.”

Kuna sisendhinnad on viimastel aastatel olnud ka üsna muutlikud, ei ole investoritel ka kindlust, et gaasielektrijaama ehitus ära tasuks, lisas Nõu.

Kokkuvõttes võib öelda, et gaasihinna langus jätkub tõenäoliselt talve lõpuni, mis on positiivne uudis nii tarbijatele kui ka ettevõtetele. See aitab vähendada küttekulutusi ja parandab majanduse olukorda tervikuna. Samuti tuleks jälgida globaalset gaasiturgu ning geopoliitilisi arenguid, kuna need võivad mõjutada gaasihinna kujunemist ka tulevikus. Siiski annab praegune langustrend tarbijatele kindluse ja stabiilsusega talveperioodiks ning võimaldab keskenduda muudele kulutustele ja investeeringutele.