Europarlament võttis vastu vastuolulise hoonete energiatõhususe direktiivi | Välismaa

1835507hde78t24

Euroopa Parlamendi vastuoluline otsus võtta vastu hoonete energiatõhususe direktiiv on tekitanud suurt vastukaja nii Eestis kui ka välismaal. Direktiiviga seatakse uued nõuded hoonete energiatarbimisele, mis võib mõjutada nii ehitustööstust kui ka tarbijaid. Kuidas see mõjutab Eesti elanikke ja majandust? Kuidas on see vastuvõetud teistes Euroopa riikides? Kas see on samm õiges suunas võitluses kliimamuutuste vastu? Need on vaid mõned küsimused, mis tõstatuvad seoses selle vastuolulise direktiiviga.

Euroopa Parlament võttis teisipäeval vastu 370 poolthäälega hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD). Seadus näeb ette rangeid renoveerimiskriteeriume mitteeluhoonetele ja leebemaid üldiseid nõudeid eluhoonetele, kuid sellega ei kaasne renoveerimiskohustust konkreetsetele majaomanikele.

Euroopa hoonetes tarbitakse kolmandikku Euroopa Liidus kasutatavast energiast ning hoonete kasutamine vastutab peaaegu 40 protsendi ühenduse süsinikdioksiidi heitmete eest. Euroopa Komisjon tegi ettepaneku hoonete energiatõhususe tõstmiseks juba 2021. aastal, kirjutab Euractiv.

Teisipäeval toimunud hääletusel toetas direktiivi tervelt 370 eurosaadikut, samas kui 199 parlamendiliiget hääletas vastu ja 46 jäi erapooletuks. Direktiivi toetajate sõnul aitab see langetada energiakulusid ning vähendada EL-i sõltuvust Vene energiakandjatest.

“Seadus aitab inimestel vähendada kulusid energiale ja tõstab inimesi energiavaesusest, vähendades samal ajal meie hoonetest lähtuvaid heitmeid ja kärpides nõudlust fossiilkütuste impordi järele,” ütles rohelisest Iiri eurosaadik Ciaran Cuffe, kes osales direktiivi üle käinud läbirääkimistel.

Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel toimunud kõneluste käigus leevendati oluliselt komisjoni pakutud algsed nõuded, mis direktiivi kriitikute sõnul olid liiga karmid.

Elamuhoonete puhul ei kohusta direktiiv konkreetseid majaomanikke renoveerimist teostada. Direktiiv seab liikmesriikidele eesmärgiks vähendada eluhoonete energiakasutust 20 kuni 22 protsendi võrra 2035. aastaks ning sätestab, et 55 protsenti sellest vähenemisest peab toimuma 43 protsendi kõige kehvema energiatõhususega hoonete seas. Liikmesriigid saavad ise otsustada, mis meetmed võtta kasutusele uute standardite täitmiseks.

Loe rohkem:  Zelenski ja Mitsotakise visiidi ajal kärgatasid Odessas plahvatused | Välismaa

Erinevalt eluhoonetest, seab direktiiv liikmesriikidele mitteeluhoonete puhul konkreetseid kohustusi. 2030. aastaks tuleb renoveerida 16 protsenti kõige kehvema energiatõhususega mitteeluhoonetest ning 2033. aastaks juba 26 protsenti kõige kehvema energiatõhususega mitteeluhoonetest. Nende nõuete alla langevad sellised hooned nagu kontorihooned ja haiglad.

Direktiiv jõustub 2026. aastal, mil EL-i riigid peavad esitama Euroopa Komisjonile direktiivi rakendamiseks kavandatud meetmete loetelu. Liikmesriigid saavad kasutada uute eesmärkide ja nõuete täitmiseks EL-i vahendeid.

“On palju EL-i raha renoveerimise rahastamiseks,” ütles Cuffe.

Teiste direktiivi sätete seas on mittesiduv kokkulepe soojuses süsiniku kasutamise lõpetamiseks 2040. aastaks. Samuti muutuks kohustuslikuks teatud tingimustel hoonete katustel päikesepaneelide paigaldamine.

EL-i ühise lähenemise asemel jääb õigus otsustada direktiivi täitmise viisi üle liikmesriikide valitsustele.

Tööstuse ja renoveerimismaterjalide tootjate ühendused on juba avaldanud toetust direktiivile vastuvõtmisele.

Direktiivi vastuvõtmine polnud sugugi kindel, sest paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei (EPP) saadikud on varem olnud direktiivi suhtes kriitilised.

Iirlasest eurosaadik ja EPP esindaja Sean Kelly ütles aga enne hääletust, et detsembris parlamendi, liikmesriikide ja komisjoni vahel saavutatud kokkulepe võimaldab fraktsioonil poolt hääletada.

Ometi hääletasid osad EPP saadikutest direktiivi vastu, näiteks hääletasid vastu Saksa kristlikud demokraadid (CDU). Samuti hääletasid vastu Saksa liberaalid (FDP).

Direktiivi lõplikuks vastuvõtmiseks on vaja nüüd ainult liikmesriikide toetust. Kuigi Itaalia valitsus on olnud direktiivi suhtes kriitiline, peab Euractiv liikmesriikide esindajate seas toimuvat hääletust formaalsuseks.

Eesti eurosaadikutest hääletasid direktiivi vastuvõtmise poolt Marina Kaljurand ja Sven Mikser, direktiivi vastuvõtmise vastu hääletasid Andrus Ansip, Urmas Paet, Jana Toom, Riho Terras ja Jaak Madison.

Kokkuvõttes võib öelda, et Euroopa Parlamendi heakskiidetud vastuoluline hoonete energiatõhususe direktiiv pakub nii võimalusi kui ka väljakutseid Eestile. Direktiiviga seatakse kõrgemad standardid hoone energiatõhususele, mis võib kaasa tuua kulusäästu ja keskkonnasõbralikuma elukeskkonna. Samas võib see ka kaasa tuua suuremaid investeeringuid ja kulutusi hoonete renoveerimisele. Eesti peab nüüd leidma tasakaalu majandusliku efektiivsuse ning keskkonnasäästlikkuse vahel, et tagada edukas rakendamine ja positiivsed tulemused.

Loe rohkem:  Juurdlus: Netanyahu vastutab 45 ohvriga 2021. aasta rüseluse eest | Välismaa

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga