Europarlamendi parempopulistide fraktsioon võib lõhki minna | Välismaa

2288889h66a3t24

Tere tulemast Eestisse, kus Euroopa Parlamendi parempopulistide fraktsiooni tulevik ripub õhus. Kas nad suudavad jääda ühtseks või lõheneb fraktsioon sisemiste erimeelsuste tõttu? See pole mitte ainult Euroopa poliitika küsimus, vaid ka oluline teema kogu maailmale. Mis saab ühest Euroopa Liidu mõjukamast fraktsioonist, mis on viimasel ajal silma paistnud oma radikaalsete seisukohtadega? Tule ja saa osa sellest dünaamilisest poliitilisest maastikust siin Eestis.

Euroopa Parlamendi parempopulistlikus Identiteedi ja Demokraatia (ID) fraktsioonis kasvavad pinged, mille peamiseks põhjuseks on Marine Le Peni juhitud Prantsuse populaarseima erakonna Rassemblement National (RN) ja Saksamaa populaarsuselt teise erakonna AfD erimeelsused.

Nimelt nõuab Le Pen AfD juhilt Alice Weidelilt kinnitust, et AfD ei toeta vastuolulist “tagasirände” kontseptsiooni. Jaanuaris algas Saksamaal skandaal, kui selgus, et mitu AfD poliitikut, kaasa arvatud praeguseks vallandatud Weideli nõunik osales üritusel, millel arutati niinimetatud tagasirände kontseptsiooni, mis seisneb välismaist päritolu Saksamaa elanike vabatahtlikus või sunniviisilises tagasirändes enda või enda esivanemate sünniriiki.

Kuigi Weidel on korduvalt öelnud, et üritusel osalenud poliitikud tegid seda enda algatusel ning tema erakond ei toeta Saksamaal seaduslikel alustel viibivate inimeste massilist väljasaatmist, ei pea Le Pen neid seletusi piisavateks, kirjutab Euractiv.

“RN on valvel oma liitlaste poliitilise joone suhtes. Seetõttu peame arutama AfD joont erakonna sees,” ütles RN Euroopa Parlamendi delegatsiooni juht Jean-Paul Garraud Euractivile pärast hiljutisi AfD seletusi.

Eelmisel nädalal kohtus Weidel Le Peniga, et seletada oma erakonna seisukohta näost-näkku, kuid Le Pen ei jäänud seletustega rahule.

Le Pen nõuab, et AfD programm ei sisaldaks ühtegi mainimist tagasirändest ning soovib vastavat kirjalikku kinnitust oma Saksa kolleegidelt. Ometi ei saa AfD seda teha, sest sõna tagasiränne on juba AfD mitme programmidokumendi sees. Samuti ärritaks tagasirände toetamise programmist eemaldamine AfD radikaalsemaid toetajaid.

Loe rohkem:  Venemaal pole kontrolli Avdiivka keemiatehase üle | Välismaa

Kahe parempopulistliku erakonna suhted on läinud niivõrd kehvadeks, et RN ähvardab lõpetada koostöö AfD-ga Euroopa Parlamendis pärast juunis toimuvaid valimisi.

Esmaspäeval saatis Weidel Le Penile kirja, milles ta väitis, et Prantsuse poliitikud on valesti olukorrast aru saanud, süüdistades tekkinud olukorras meediat.

Kolmapäeval ütles Le Pen esinedes Pariisis, et paljud tema küsimused on jäänud vastuseta.

Le Penile ei sobi tagasirände idee, sest seda peetakse ka Prantsusmaal äärmuslikuks. Le Pen on aga viimastel aastatel palju pingutanud oma erakonna maine parandamiseks, esitledes ennast mõõdukama poliitikuna. 2027. aastal toimuvad Prantsusmaal presidendivalimised, mille võitmiseks vajab Le Pen senisest palju laiapindsemat toetust Prantsuse ühiskonnas.

Prantsusmaal toetab tagasirännet ainult Le Penist veelgi parempoolsem poliitik Eric Zemmour, kellega Le Penil on kehvad suhted.

Praegu on RN ja AfD kaks suurimat erakonda ID Euroopa Parlamendi fraktsioonis, samuti on mõlema erakonna toetus tõusnud võrreldes viimaste Euroopa Parlamendi valimistega.

Samas on võimalik, et Le Peni ultimaatum Weidelile sillutab teed suurteks ümberkorraldusteks Euroopa Parlamendi parempopulistide ja konservatiivide seas, kirjutab Euractiv.

Viimasel ajal tihendasid suhtlust Le Pen ja Itaalia peaminister Giorgia Meloni, kelle erakond Itaalia Vennad kuulub Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) fraktsiooni, kirjutab Le Monde. Samuti otsivad uut fraktsiooni hetkel fraktsioonitud Ungari peaministri Viktor Orbani juhitud partei Fideszi saadikud.

Kui Le Peni ja Meloni erakonnad moodustaks uue parempoolse fraktsiooni tuumiku, mis välistaks AfD liikmesust, jääksid Saksamaa parempopulistid senisest väiksema mõjuga, isegi kui nende esindatus parlamendis suureneks.

Euroopa Parlamendi parempopulistide fraktsioon võib tõepoolest lõhki minna, kuid see ei mõjuta mitte ainult nende endi dünaamikat, vaid kogu Euroopa Liidu poliitikat tervikuna. Eesti ja teiste liikmesriikide kodanikud peavad olema teadlikud sellest, kuidas fraktsiooni lõhenemine võib mõjutada Euroopa Liidu tulevikku ning otsustada, kuidas nad tahavad, et nende riik selles protsessis osaleks. On oluline, et demokraatlikud väärtused ja ühtsus jääksid Euroopa Liidu alustaladeks, hoolimata fraktsioonide sisemistest konfliktidest või lõhedest.

Loe rohkem:  Poola lõpetab pikendatud piirikontrolli Slovakkiaga | Välismaa

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga