Euroopa Liidu süsinikuturu laienemine tõstab diislihindu | Välismaa

Euroopa Liidu süsinikuturu laienemine tõstab diislihindu | Välismaa

Eesti diiselmootorile ootamatu löök: Euroopa Liidu süsinikuturu laienemine tõstab diislihindu.

Alates 2023. aastast hakkavad rohkem tehaseid ja transpordiettevõtteid ELi süsinikukülastusõiguste süsteemi piiridesse kuuluma, mis tähendab suuremat süsinikuvõtma õigusi ja seega ka kõrgema diiselkütus maksumust.

Mis see Eesti majandusele ja meie taskurahastu tähendab?

Autojuhid peavad alates 2031. aastast maksma diislikütuse eest lisaks vähemalt 50 senti liitri kohta, näitavad uued analüüsid, mis põhjustavad kartusi uute kliimaseaduse vastaste protestide ees.

Kütuse tarnijad peavad alates 2027. aastast ostma lubasid, et katta oma süsinikdioksiidi heitkogused, ja eeldatavasti kannavad nad selle kulu tarbijatele edasi, kirjutab Financial Times.

Süsinikuturu analüüsifirma Veyt prognoosib, et see skeem lisab 2027. aastal diislikütuse liitrihinnale 14 senti ja 2031. aastal tõuseb lisatasu 54 sendini liitri kohta, kuna rohkem jõustub meetmeid.

Ka hoonete kütmiseks kasutatava kütuse heitkogused tuleb tasuda, mis tõstab söe hinda 2031. aastaks 68 senti kilogrammi kohta, leidis Veyt.

EL leppis 2022. aastal kokku teise heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS2) loomises, et katta transporti ja elamumajandust osana ambitsioonikast reformikomplektist, mille eesmärk on vähendada EL-i kasvuhoonegaaside heitkoguseid 55 protsenti aastaks 2030. See toimib samamoodi nagu bloki algne heitkogustega kauplemise süsteem, mis katab energiaettevõtete ja raske tööstuse heitkoguseid.

ETS2 raames ei anta süsinikuheitmete katmiseks tasuta lubasid. Osa maksu kaudu kogutud tuludest suunatakse aga sotsiaalsesse kliimafondi, et aidata madalama sissetulekuga leibkondadel ja väikeettevõtetel katta isolatsiooni, energiatõhususe või süsinikdioksiidivaba transpordi kulusid.

Fond, mis edendab vähem süsinikuintensiivsete kütuste kasutamist, püüab ära hoida 2018. aastal Prantsusmaal toimunud niinimetatud kollavestide protestide kordumist, mida osaliselt ajendas riiklike diislikütuse maksude tõus, mille eesmärk oli vähendada riigi CO2-heitmeid.

Kütusehinna tõus oli samuti ajendiks põllumeeste protestidele üle kogu EL-i selle aasta alguses.

“Ma arvan, et selle fondi loomine oli väga poliitiline valik,” ütles Veyti peaanalüütik Marcus Ferdinand.

Tema arvates on skeem tõhus, käivitades märkimisväärse heitkoguste vähendamise laine, mis võrdub umbes 400 miljoni tonniga kõikides kaetud sektorites aastaks 2040. Kusjuures kõige enam mõjutab see maanteetransporti.

Paremtsentristlik Saksa seadusandja Peter Liese, kes pidas ETS2 meetme läbirääkimisi, ütles, et heitkoguste vähendamiseks ei ole alternatiivi süsiniku hinnastamisele. “Kui te ei soovi inimesi piinata üksikotsustega”. Ta viitas Saksamaa valitsuse halvasti kommunikeeritud otsusele lõpetada gaasikatelde kasutamine, mis tekitas tugeva vastureaktsiooni. “Kui liikmesriigid püüavad süsinikuheitmeid vähendada ilma ETS-ita, on see palju kallim ja palju bürokraatlikum,” lisas ta.

Kuid Pascal Canfin, Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjoni Prantsuse esimees, hoiatas, et kui süsiniku hind läheb liiga kõrgeks, oleks see ilmselgelt vastuvõetamatu kõigile eurooplastele.

Belgia Kütuse Jaekaupmeeste Föderatsiooni juht Johan Mattart ütles, et ettevõtted on viimastel nädalatel saanud piirkondlikelt ametiasutustelt kirju oma kohustuste kohta skeemi raames, kuid on segaduses, keda see hõlmab ja kuidas valmistuda järelevalveks.

Kütuse jaekaupmeeste grupp soovib hübriidkütuse, mis sisaldab taimeõli, kasutuselevõttu, et vähendada heitmeid ja vähendada tarbijate kulusid.

“Direktiivi eesmärk on muidugi vähendada CO2 heitmeid, kuid ma kardan, et kõik leibkonnad ei saa endale lubada soojuspumpa ja mitte kõik majad ei sobi selleks,” ütles Mattart. Ta lisas, et valitsused pakuvad inimestele stiimuleid elektriautode ostmiseks. “kuid mitte kõik ei saa endale seda lubada,” märkis ta.

Euroopa Liidu süsinikaturu laienemine tõstab kindlasti diislihindu Eestis ja kogu ELis. See on tingitud sellest, et süsinikuvõtted lisanduvad diiselmootorite emissioonile, suurendades kütusprodukti hindamist. Eestis, kus diisel on populaarsem kütus, mõjutab see tavapäraste kodanike ja ettevõtete rahakotti. Samas on süsinikaturu laienemine oluline samm kliimamuutuste vastu võitlemisel ja puhtate energiaallikate jõusoleku elluviimiseks.