Euroopa Liidu liidrid kogunevad Brüsselisse Ukraina ja kaitseteemasid arutama | Välismaa

Euroopa Liidu liidrid kogunevad Brüsselisse selleks, et arutada olulisi Ukraina ja kaitseteemasid. See kohtumine on äärmiselt oluline, arvestades Ukraina konflikti jätkuvat eskaleerumist ja Euroopa Liidu üha suurenevat vajadust tugevdada oma kaitsevõimet. Kõne all on ka ELi ja Ukraina vahelised suhted ning kuidas saaksid liidrid aidata kaasa rahu tagamisele ja konflikti lahendamisele Ukrainas. See kohtumine toob esile olulise teemaderingi, mis mõjutab nii Euroopat kui ka laiemalt rahvusvahelist üldsust.

Brüsselis algab neljapäeval Euroopa Ülemkogu. Euroopa Liidu riikide liidrite kahepäevase kohtumise peateemaks on Ukraina ja Euroopa kaitseküsimused.

Euroopa Ülemkogu laua taha kogunevad riigi- ja valitsusjuhid võivad loota, et saavad magama minna juba üsna varakult. Nimelt pole nii rahulikku tippkohtumise eelset aega nähtud juba mõnda aega. Eelmistel Ülemkogudel oli Ukrainaga seoses sisuliselt valikus kõik või mitte midagi ning kõige keskel domineeris Ungari peaminister Viktor Orban.

Ka neljapäeval algava kohtumise keskmes on Ukraina sõjaga seotud teemad, ent mõnevõrra teises võtmes. Kuivõrd USA relvaabi Kiievile on veninud juba sügisest saati, siis peavad Euroopa juhid mõtlema plaanile B. See tähendab senisest märksa suuremat rahalist panust olukorras, kus erinevate riikide abipaketid on juba kokku kuivanud.

Ka Tšehhi laskemoonaalgatus liigub õiges suunas, kuid vajab veel lisaraha, ütles Tšehhi välisminister Jan Lipvasky. “18 riiki on osalemisest teatanud. Praegu on teada, et 300 000 mürsku on kaetud otsetoetustega. Neid tuleb veel, aga meil on tõesti vaja veel osalejaid,” sõnas Lipavsky.

Puuduolevat raha ülemkogu laua taga ilmselt otsima ei hakata, ent õhtu pakub hea võimaluse otsa vaadata neile, kes praegu panustamas veel pole.

Samuti saab selle järel kohe rääkida ka Euroopa enda kaitsetööstuse plaanist, mille Euroopa Komisjon mõni nädal tagasi välja käis. Praegu on grandioosse plaani eelarve real endiselt selles kontekstis naeruväärsed 1.5 miljardit, kuid ka siin võib olukord USA-s asja muuta. Kui näiteks novembris valitakse presidendiks Donald Trump, siis võib see plaan omandada hoopis teistsuguse tähenduse kui täna.

Selles küsimuses on paljudele Brüsselis silma jäänud, et kui paar aastat tagasi rääkis Prantsusmaa president Emmanuel Macron strateegilisest autonoomiast, siis pahandasid Balti riigid, et kaitseteemadeks on mõeldud ikkagi NATO. Nüüd imestatakse, kuidas baltlased Macronile kaasa noogutavad.

Euroopa Liidu liidrid peavad järgmise kahe päeva jooksul Ukraina kõrval arutama ka olukord Lähis-Idas ning Euroopa põllumajanduses.

Euroopa Liidu liidrid kogunevad Brüsselisse oluliste teemade arutamiseks näitab nende pühendumust stabiilsuse ja julgeoleku tagamisele Euroopas. Ukraina konflikt ning kaitseküsimused on ülimalt olulised teemad, mida tuleb tõsiselt võtta ja lahendada kollektiivselt. Eesti on kindlalt Euroopa Liidu ja NATO liikmena toetamas Ukrainat ning panustamas ühisesse kaitsevõimesse. On oluline, et liidrid jätkaksid dialoogi ja koostööd, et tagada rahu ja turvalisus kogu Euroopa kontinendil.