Euroopa Komisjoni plaan Vene varade kasutamiseks on takerdunud | Välismaa

2309400hfb2et24

Euroopa Komisjoni plaan Vene varade kasutamiseks on tekitanud palju poleemikat ja takerdumist. See oluline algatus on kohaliku üldsuse seas palju arutelu tekitanud ning välismaised investorid on huvitatud sellest, kuidas see võiks mõjutada nende ärihuve Eestis. Kas see on samm õiges suunas või hoopis ummikus? Kuidas see võiks muuta meie suhteid Venemaaga ja kuidas see võiks mõjutada meie majandust? Selles artiklis uurime, kuidas Euroopa Komisjoni plaan mõjutab Eesti elanikke ja ettevõtjaid ning millised võivad olla selle tagajärjed meie riigile.

Ungari, Slovakkia, Malta ja Luksemburg on vastu Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni plaanile kasutada külmutatud Vene varadelt teenitud kasumid Ukrainale sõjaabi osutamiseks.

Need neli liikmesriiki ei toetanud kolmapäeval peetud Euroopa Liidu saadikute istungil Vene varadelt teenitud kasumite kasutamist Ukrainale sõjaabi saatmiseks, ütles Politicole kuus asjaga kursis olevat ametnikku ja diplomaati.

Kui antud riikide vastuseis säilib, ei pruugi Euroopa Ülemkogu järgmisel nädalal von der Leyeni plaani heaks kiita.

Euroopa Komisjoni president pakkus veebruaris ootamatult välja kasutada EL-i riikides külmutatud Vene varadelt teenitud kasumeid Ukrainale sõjaabi saatmiseks, kuigi veel eelmise aasta oktoobris toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustes mainiti ainult nende vahendite suunamist Ukraina riigieelarve toetamiseks.

Komisjon teeb avalikuks oma konkreetse ettepaneku vahetult enne Üldkogu, ning osad liikmesriigid nagu Saksamaa ootavad detaile seisukoha kujundamiseks.

Kaalul on üle nelja miljardi dollari eeldatavaid kasumeid, mis laekuvad külmutatud Vene varadelt sel aastal.

Ungari ja Slovakkia on vastu relvade saatmisele üldiselt, sest nende valitsused ei taha toetada sõjaliselt Ukrainat, nimetades relvade saatmist laskemoona puuduse all kannatavatele Ukraina sõduritele “eskalatsiooniks”.

Teised liikmesriigid pole rahul, et von der Leyen muutis ootamatult algset plaani, kooskõlastamata seda liikmesriikide valitsustega.

Loe rohkem:  Transnistria võimud palusid Putinilt kaitset | Välismaa

“On kasvav rahulolematus von der Leyeni improviseerimisega,” ütles üks EL-i diplomaat.

Diplomaat rõhutas, et komisjoni presidendi lähenemine on tema meelest eriti kahjulik väikestele liikmesriikidele, mis saaksid rohkem kasu kollektiivselt langetatavatest otsustest.

Malta ei soovi aga osta Ukraina tarbeks relvi, sest see läheks vastuollu saareriigi pikaajalise neutraliteedipoliitikaga, mis keelab valitsusel osta surmavaid relvi välisriikide tarbeks. Veel ühe diplomaadi sõnul võib Maltal olla juriidiliselt keeruline saavutada soovitud erandi.

Kokkuvõttes, Euroopa Komisjoni plaan Vene varade kasutamiseks on takerdunud ning see tekitab palju segadust ja ebakindlust nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides. Oluline on leida lahendus sellele olukorrale, et tagada õiglane ja läbipaistev varade jagamine ning vältida edaspidiseid konflikte. Eesti peab jätkama dialoogi teiste Euroopa Liidu riikidega, et leida ühine seisukoht ja lahendus sellele keerulisele küsimusele. Ühtne tegutsemine on võti eduka lahenduse leidmisel ja tugeva Euroopa Liidu säilitamisel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga