Euroala inflatsioon aeglustus veebruaris 2,6 protsendile | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Euroala inflatsiooni aeglustumine veebruaris 2,6 protsendile on oluline uudis, mis mõjutab ka meie majandust. See tähendab, et hinnatõus Euroopa Liidus on aeglustumas, mis võib mõjutada ka meie kodanike igapäevaseid kulutusi ja sääste. Kuid samal ajal võib see anda ka võimalusi majanduse stabiilsuse ja investeerimise suurendamiseks. Oluline on jälgida, kuidas see areng meie riigile mõjuda võib ning kuidas saame sellest kõige paremini kasu saada.

Tarbijahinnad tõusid euroalal aastases võrdluses 2,6 protsenti, teatas reedel Eurostat. Kuigi uus näitaja on jaanuarikuu inflatsioonist väiksem, aeglustus inflatsioon vähem, kui analüütikud prognoosisid.

Jaanuaris moodustas aastane inflatsioon 20-s euroala riigis keskmiselt 2,8 protsenti. Samas ennustasid Reutersi küsitletud analüütikud inflatsiooni kiiremat aeglustumist 2,5 protsendile, kirjutab Financial Times.

Kõige suurem oli inflatsioon aastases võrdluses veebruaris Horvaatias, kus hinnad kasvasid aastaga 4,8 protsenti. Kõige väiksem oli aastane inflatsioon Lätis, kus hinnad tõusid ainult 0,7 protsenti.

Võrreldes jaanuariga tõusid hinnad kuises võrdluses veebruaris euroalal tervikuna 0,6 protsenti. Suurimat hinnatõusu registreeriti Belgias, kus hinnad tõusid kuuga 2,4 protsenti. Väikseim kuine hinnatõus oli Eestis, Kreekas ja Itaalias, kus hinnad tõusid jaanuariga võrreldes 0,1 protsenti, teatas Eurostat.

Kuigi euroala inflatsiooni aeglustumine on teretulnud uudis Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogule, mille järgmine istung toimub tulevasel nädalal, pakub baasinflatsiooni näitaja vähem ruumi optimismiks.

Baasinflatsioon, mille arvutamisel ei arvestata toidu- ja energiahindade muutust, langes jaanuarikuu 3,3 protsendilt 3,1 protsendile, mis oli samuti analüütikute ennustustest aeglasem langus.

Samuti võib valmistada ECB nõukogule muret asjaolu, et hinnatõus teenuste sektoris oli veebruaris 3,9 protsenti, langedes ainult napilt võrreldes nelja protsendiga jaanuaris.

Inflatsiooni langus selle 10,6-protsendilisest tipust 2022. aasta oktoobris suurendas viimastel kuudel investorite lootusi, et ECB võib peatselt hakata intressimäärasid langetama. Praegu püsib ECB hoiustamise püsivõimaluse intressimäär ajalooliselt kõrge nelja protsendi juures.

Reedel avaldatud ennustatust suuremad inflatsiooninäitajad jahutasid aga investorite intressimäärade langetamise lootust. Kui enne andmete avalikustamist arvasid peaaegu kõik investorid, et ECB alustab intressimäärade langetamist juunis, siis pärast euroala inflatsiooninäitaja selgumist ennustab ainult 80 protsenti investoritest intressimäära langetust juunis, kirjutab Bloomberg.

Ka mitmed ECB ametnikud on öelnud, et nad soovivad näha uusi palgakasvu andmeid enne otsuse langetamist ning enne juunit intressimäärade langetamine pole kuigi tõenäoline.

ECB avalikustab uue inflatsiooniprognoosi pärast järgmise nädala ECB nõukogu kohtumist. Pank Goldman Sachs ennustab, et selle aasta euroala inflatsiooniprognoosi langetatakse 2,7 protsendilt 2,3 protsendile ning 2025. aasta inflatsiooniprognoosi 2,1 protsendilt kahele protsendile.

Kokkuvõttes võib öelda, et Euroala inflatsiooni aeglustumine veebruaris 2,6 protsendini on positiivne märk majanduse stabiilsuse kohta. See võib näidata hinnatõusu mõningast pärssimist ning anda tarbijatele veidi hingamisruumi. Kuigi inflatsioon on endiselt oluline majandusnäitaja, tasub jälgida ka teisi näitajaid, mis võivad anda täpsema pildi Euroala majanduse tervisest. Seega on oluline jätkuvalt jälgida Euroopa majanduse arenguid ning olla valmis võimalikeks muutusteks tulevikus.