Ettevõtjad ootavad riigilt lokkava bürokraatia vähendamist | Eesti

905746h508dt24

Tere tulemast Eestisse! Siinse ettevõtluskeskkonna oluliseks väljakutseks on iga-aastane bürokraatia, mis takistab ettevõtjaid oma äri täiel määral arendamast. Ettevõtjad ootavad põnevusega riigi lubadust vähendada bürokraatiat ja hõlbustada ettevõtlust. Nende lootused on suunatud sellele, et valitsus vähendaks halduskoormust ja loobuks tarbetutest regulatsioonidest ning annaks ettevõtjatele suurema vabaduse tegutseda. Eestis on suur potentsiaal edukaks ettevõtluseks ning ettevõtjate ootused riigi poolt selle valdkonna toetuseks on kõrged.

Ettevõtjates kasvab rahulolematus üha lisanduvate aruannetega, mida erinevad ametid ja ministeeriumid nende käest nõuavad ning kaubandus-tööstuskoja juhi Mait Paltsi sõnul tuleks riigil küsida, kas seda kõike on tegelikult vaja.

ERR-is sel nädalal avaldatud följeton kirjeldab ettevõtte juhtkonna koosolekut, kus vajalike tööaruteludeni ei jõutagi, kuna kõik töötajad peavad keskenduma erinevate aruandlusvormide täitmisele, mida ametkonnad neilt nõuavad. Ehkki tegu on humoorika tekstiga, tekitas see paljudes ettevõtjates valusat äratundmist ja ka ERR-i postkasti saabus hulk kirju inimestelt, kes ütlesid, et tunnevad följetonis ära oma tööpäevadel toimuva.

Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts rääkis “Terevisioonis”, et riigi poolt nõutavaid aruandeid on kokku 400 kandis, aga kui palju konkreetne ettevõte neid esitama peab, sõltub tegevusvaldkonnast – see arv võib küündida paarist-kolmest kuni paarikümneni.

Palts tõi näite kohustustest, mis puudutavad kõiki tööandjaid: kui ta tuleb telekanalile intervjuud andma, siis peaksid nii tema kui kaubandus-tööstuskoja esindaja kui ka saatejuht meediakanali esindajana täitma erinevaid tööohutusnõudeid.

“Kuna kahe tööandja töötajad teevad koos tööd, peaksid tööandja esindajad olema kokku leppinud, kas võime seda teha, kuidas on ohutus tagatud, et teaksime täpselt, mida erinevates situatsioonides teha,” kirjeldas ta. “Võin ju küsida, et kas kohvikannu kasutamise ohutusjuhend oli olemas ja mulle tutvustatud või mitte. Teatud mõttes ajab see muigama, aga need on päriselu näited.”

Loe rohkem:  Kolmapäeval "Otse uudistemajast": Margus Tsahkna | Eesti

Palts ei osanud välja tuua täpset arvu, kui palju on ettevõtetes juurde loodud ametikohti, millel töötavad inimesed ei tegele sisulise, ettevõtetele lisandväärtust loova tegevusega, vaid koostavadki aruandeid.

“Oleme aastaid analüüsinud näiteks arvestusvaldkonna inimeste vajadust tööturul ja kui mõni aeg tagasi oli üldine arusaam, et tulevad uued tehnoloogiad ja lihtsa arveametniku, arvestusvaldkonna inimese vajadus kaob ära, IT teeb töö ära, siis täna on juhtunud mõnevõrra vastupidine tendents – neid inimesi on vaja üha rohkem ja see näitab, et tööandjad on pidanud selle kõigega hakkamasaamiseks inimesi tööle võtma,” tõdes ta.

Paltsi sõnul ei saa aruannetesse lihtsalt numbreid kirjutada, sest nende korralikuks täitmiseks tuleb süveneda, mida tegelikult küsitakse, ning uurida välja vajalikud andmed, kui need pole igapäevasest raamatupidamisest tuletatavad ehk tegu on täiesti arvestatava töölõiguga.

Olukorra parandamiseks kogub kaubandus-tööstuskoda ettevõtjate kogemusi. Sel nädalal saatis Palts koja liikmetele üleskutse anda tagasisidet bürokraatiast, mis on liigne ning segab igapäevatööd.

“Lisaks konkreetsele näitele too palun ka välja, miks on esiletoodu üleliigne. Näiteks, kas oled juba eelnevalt andnud andmed mõnele teisele andmekogule, sinu valdkonnas ei ole küsimused relevantsed või on mõni muu põhjus. Vaid nii saame riigile näidata, et seatud kohustused on ebavajalikud ning pakkuda sisendit, millele ei saa vastata ainult ühe lausega, mis enamasti väidab, et neid andmeid on väga vaja riigi efektiivseks juhtimiseks,” kirjutas Palts.

Ta tõi kirjas välja, et aastal 2018 lõppes nullbürokraatia projekt ning siis võis kokkuvõtvalt öelda, et tegu oli hea algatusega, kuid sellega saavutused ka suuresti lõppesid, sest paljud põhimõttelised asjad jäid ootama paremaid aegu.

“Paremaid aegu ootavad nad muidugi siiani, hoolimata tugevast survest bürokraatiat vähendada,” ütles Palts ettevõtjatele. “Vahepeal on aga aeg edasi läinud ning bürokraatia hulk on kasvanud veelgi, siiski mitte alati meie endi ametnike süül – palju aruandluskohustust tuleb ka Euroopast. Kuid küsimus, kas ametnik teab, mis on ettevõtlus, jääb siiski õhku.”

Loe rohkem:  Roheliste kaasesimees Mihkel Kangur lahkus erakonnast | Eesti

Ta lisas, et kasvav bürokraatia tekitab ettevõtjates heitumust, aga ka mässumõtteid.

“Käisime hiljuti välja mõtte, et võiks ühiselt koos ettevõtjate ja riigiga leida näiteks viis liigset aruannet, luba või kohustuslikku taotlust ja need päriselt ära kaotada. Ja nii igakuiselt. Oleks midagigi, mis näitab, et riik ka tegutseb meie bürokraatia vähendamisega ning konkurentsieeliste loomisega,” pakkus Palts välja.

Saadud tagasiside kogub kaubandus-tööstuskoda kokku ning esitab ministeeriumidele ja ametkondadele, et saada selgitusi, kas seda kõike on vaja.

Kokkuvõttes on ettevõtjad Eestis selgelt väljendanud vajadust vähendada riigi bürokraatiat, et hõlbustada äritegevust ja luua soodsam keskkond ettevõtluseks. Bureaukratismi vähendamine võib aidata kaasa majanduse kasvule, luues rohkem võimalusi uute ettevõtete loomiseks ja olemasolevate ettevõtete arendamiseks. Riik peab kuulama ettevõtjate muresid ning otsima aktiivselt võimalusi bürokraatia vähendamiseks, et muuta Eesti atraktiivsemaks sihtkohaks ettevõtjatele ning tugevdada oma majandust.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga