Ettevõte tahab hakata Turvalepa rabas turvast kaevandama | Eesti

Tervitused Eesti looduskaunite rabade keskelt! Selles kaunis riigis, kus loodus on rikkalik ja mitmekesine, plaanib üks ettevõte hakata kaevandama turvast Turvalepa rabast. See samm võib tuua kaasa olulise mõju nii keskkonnale kui ka kohalikule majandusele. Kuid see tõstatab ka olulisi küsimusi looduse säilitamise ja jätkusuutlikkuse kohta. Kuidas see otsus mõjutab rabade ökosüsteeme ja kohalikke elanikke? Kas see on vastavuses Eesti keskkonnapoliitikaga? Need on vaid mõned küsimused, mis panevad meid mõtlema sellele, kuidas tasakaalustada majandusarengut ja looduse kaitset.

Ettevõte Eesti Killustik tahab alustada Läänemaal Turvalepa rabas turba kaevandamist. 131 ümbruskonna elanikku andsid oma allkirja pöördumisele, milles juhitakse tähelepanu kaevandamisega seotud muredele.

Turvalepa rabas kaevandati turvast viimati nõukogude ajal. Eesti Killustik tahab nüüd kaevandada 30 aasta jooksul umbes 50 hektaril kokku 136 000 tonni turvast mahuga 5000 tonni aastas, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Ettevõtte juhatuse liige Ole Sein ütles kirjalikus kommentaaris, et keskkonnaloa taotlusele lisatud eksperthinnang ei tuvastanud olulist mõju ümbruskonna külade veerežiimile. Paljud kohalikud elanikud on aga skeptilised. 131 inimest allkirjastasid pöördumise, milles on rida muresid seoses joogivee, liikluskoormuse, loodusväärtuste ja tuleohuga.

“Meie lähim kaev on siit ainult pisut rohkem kui 500 meetrit. Meie kogukonnal on ühtne palve. Palun viige läbi põhjalikud keskkonnamõjude uuringud ja vee liikuvuse ekspertiis. See on parim lahendus meie kõigi tuleviku jaoks,” ütles Turvalepa küla elanik Karl Gustav Erik Ahun.

Ahun tõi hoiatava näite Põhja-Läänemaalt, kus Salajõe külarahvas võitles seoses Niibi turbakaevandusega aastaid puhta kaevuvee eest. Eesti Killustiku Turvalepa taotluse kohta koostatakse keskkonnamõjude eelhinnangut. Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkranius ütles, et selle koostamine võtab veel aega umbes paar kuud.

“Selle käigus keskkonnaamet tuvastab vajaminevad täiendavad eksperthinnangud või siis analüüsid. Aga võib ka juhtuda, et eelhinnagu tulemusena otsustatakse, et on vaja läbi viia täiemahuline keskkonnamõjude hindamine,” sõnas Kosenkranius.

Paljud kohalikud kahtlevad väites, et kuna Turvalepas jäi kunagi kaevandamine pooleli, siis ei suuda raba ise taastuda. Erik Kosenkraniuse sõnul jätkub süsiniku eraldumine vanal tootmisalal turbakihi eemaldamise või ala veerežiimi olulise muutmiseni. Lääne-Nigula vald pole Turvalepa teemal veel seisukohta kujundanud ja küsib keskkonnaametilt selleks lisaaega.

“Üldiselt ei ole me ju tootmise ja tööstuse vastu, aga inimesed peavad saama vastused ja mured ja ohud peavad saama maha võetud, et selliste asjadega tegeleda,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa.

Kaevandamise lõppedes peab keskkonnaloa omanik tootmisala korrastama.

Kokkuvõttes võib öelda, et ettevõte on huvitatud Turvalepa rabas turvast kaevandamisest, kuigi plaan tekitab muret kohalikele elanikele ja keskkonnaorganisatsioonidele. Ettevõte peab tõsiselt kaaluma kõiki võimalikke mõjusid, mida selle tegevus võib kaasa tuua, ning tegema koostööd kohalike kogukondade ja keskkonnaspetsialistidega, et leida tasakaalustatud lahendusi. On oluline, et enne kaevandamisega alustamist oleks tehtud põhjalikud uuringud ning tagatud, et tegevus ei kahjustaks rabakeskkonda ega kohalikku elukeskkonda. Loodame, et ettevõte suudab leida jätkusuutliku ja vastutustundliku lähenemisviisi turba kaevandamisele Turvalepa rabas.