Esialgsetel andmetel kogus Putin pea 88 protsenti häältest | Välismaa

Tere tulemast Eesti! Viimaste uudiste kohaselt kogus Venemaa president Vladimir Putin üllatavalt suure enamuse häältest – pea 88 protsenti. See tugevdab veelgi tema võimu ja mõju nii Venemaal kui ka välismaal. Selline ülekaalukas võit tekitab küsimusi valimiste õigluse kohta ning paneb mõtlema, mis tulevik toob Venemaa jaoks ning kuidas see mõjutab ka Eesti naaberriikidena. Jääme huviga, kuidas olukord edasi areneb ja millised on selle tagajärjed meile siin Baltimaades.

Esialgsetel andmetel kogus Venemaa praegune juht Vladimir Putin niinimetatud presidendivalimistel 87,8 protsenti häältest.

Lävepakuküsitluste järgi kogus Putin sel korral 87,8 protsenti antud häältest. Venemaa keskvalimiskomisjoni esialgsed andmed kattusid lävepakuküsitlustega.

See, et Putin valimised võidab, oli ette teada, kuigi kandidaate oli sel korral peale tema veel kolm. Kui Putin on võimul oma järjekordse ametiaja lõpuni, on võimul olnud 30 aastat.

Lääneriigid kritiseerisid valimisi

Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetas Venemaa presidendivalimisi ebaseaduslikuks imitatsiooniks ning et Venemaa diktaator simuleerib järjekordselt valimisi. “Ta on võimuhaige ning teeb kõik, et igavesti valitseda,” lausus Zelenski.

“Selles valimiste imiteerimises pole midagi legitiimset ja ei saagi olla. See isik peaks olema Haagis kohtu all. Seda me peamegi tegema,” lisas ta.

Valge Maja kommenteeris, et valimised pole vabad ega õiglased, arvestades, kuidas Putin on vangistanud osa poliitilisi vastaseid ning takistanud teisi kandideerimast.

Saksamaa välisministeerium nimetas valimisi pseudovalimisteks, lisades samuti, et need ei ole ei vabad ega õiglased. “Putini võim on autoritaarne, toetudes tsensuurile, repressioonidele ja vägivallale. “Valimised” okupeeritud aladel Ukrainas on õigustühised ning see on rahvusvahelise õiguse järjekordne rikkumine,” märgiti avalduses.

Suurbritannia välisministeerium märkis, et korraldades Ukraina territooriumil illegaalseid valimisi, näitas Venemaa, et ei ole huvitatud tee leidmisest rahuni. “Suurbritannia jätkab Ukrainale humanitaar-, majandus- ja sõjalise abi andmist, et nad saaksid kaitsta demokraatiat,” teatas välisministeerium.

Kuigi Putin kogus peaaegu kõik hääled Venemaa presidendivalimistel, peab rahvusvaheline kogukond jälgima, kas valimised olid tõesti vabad ja õiglased. Isegi kui Putinil on tugev toetus oma koduriigis, peab tagama, et demokraatlikud põhimõtted ja valimiste läbipaistvus on tagatud. On oluline saavutada tasakaal stabiilsuse ja vabaduse vahel ning jälgida hoolega, kuidas Putin järgmisele ametiajale reageerib. Venemaa ja rahvusvaheline kogukond võivad seista oluliste väljakutsete ees, kui need tingimused ei ole täidetud.