ERR Berliini korrespondent teatas, et Eesti taotlus saata Ukrainale relvastust ei leidnud toetust teiste Euroopa riikide poolt. See otsus kujutab endast murettekitavat hetke, kui Ukraina seisab vastu Venemaa agressioonile. Kuid siiski tuleb tunnustada seda, kuidas Eesti püüab anda oma panuse rahu säilitamiseks ja toetada Ukraina võitlust vabaduse eest. See samm näitab Eesti pühendumust Euroopa Liidu solidaarsusele ja julgeolekule.
Kaugmaarakettide Taurus saatmisest Ukrainale on Saksamaal saanud poliitilise võitluse küsimus ja analüütikute sõnul pole näha, et liidukantsler Olaf Scholz selleks lähiajal heakskiidu annaks.
Opositsioonis olevad konservatiivid panid Tauruste saatmise neljapäeval taas parlamendis hääletusele, toetust see ei leidnud.
Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz on jäänud “kindla ei” juurde võimsate kaugmaarakettide Taurus Ukrainale saatmise küsimuses. Kolmapäeval põhjendas ta seda parlamendis: “Minu seisukoht on, et kui me saadame relvi, siis me
tagame selle, et Saksa sõdurid ei ole sellega seotud. Tegemist on kaugmaarelvaga, mille tegevusraadius ulatub 500 kilomeetrini ja sellist relva on minu hinnangul vastutustundetu anda kasutusele ilma Saksa sõdurite osaluseta.”
Ja kuigi sotsiaaldemokraatide koalitsioonipartnerid rohelised ja liberaalid tahavad Ukrainale Tauruseid saata, ei soovi nad koalitsiooni lõhkuda. Nii kukkus kristlik-demokraatliku CDU soovituslik Tauruste saatmise ettepanek neljapäeval parlamendis taas läbi.
“Kantsler on alati kasutanud võltse ja valesid argumente. Tema tegelik argument on, et ta on Venemaa poolt ära hirmutatud, ta usub, et tuumarünnak võib aset leida Ukraina või isegi meie vastu, kui me anname Tauruseid. Ukrainlased tegutsevad aga täielikult rahvusvahelisele õigusele vastavalt, kui nad hävitavad Kertši silla, mis on ebaseaduslik rajatis. Nii et tegelik põhjus on lihtsalt hirm ja Venemaa heidutus,” rääkis Bundestagi väliskomisjoni liige Roderich Kiesewetter (CDU).
“Viimased nädalad on näidanud, et vastasseis on teravnenud nende vahel, kes on Tauruste Ukrainasse saatmise vastu ja poolt, ma ei näe praegu mingit poliitilise kompromissi tekke võimalust. Näeb väga sedamoodi välja, et eri leerid on alustanud valimiskampaania tegemist Euroopa parlamendi valimisteks
ja seda ka Tauruste saatmise küsimuses,” sõnas Euroopa välissuhete nõukogu analüütik Rafael Loss.
Teisalt on Scholz sõja käigus varemgi oma punaseid jooni ületanud ja surve Tauruste saatmiseks kodus ning liitlaste seas üha kasvab.
“Scholzi käitumine ähvardab rahu ja vabadust ning Ukraina enesemääramist,” ütles Kiesewetter.
Dmitri Vrubeli teos Berliini müüril meenutab Venemaa-Saksamaa suhteid aastakümnetetagusest ajast. Praegu ootavad eurooplased, et Saksamaa agressorriigi Venemaa suhtes jõulisi sõnumeid saadaks.
Kuigi Eesti Rahvusringhäälingu otsus mitte saata Tauruste Ukrainale leidis taas vastuseisu Berliinis, tuleb siiski märkida, et otsus oli põhjalikult kaalutletud ja tugines Eesti huvides. Oluline on mõista, et välispoliitika otsused ei pruugi alati leida üksmeelset toetust, kuid on oluline jätkata dialoogi ja arutelu erinevate huvirühmade vahel. Selles olukorras tuleb rõhutada, et Eesti jätkab kindlalt oma tegevust julgeoleku tagamiseks ja rahu toetamiseks Ukrainas ning Eesti välispoliitika peab alati olema suunatud riigi parimate huvide kaitsele.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus