Erdogan: Türgi on valmis võõrustama Ukraina-Venemaa rahutippkohtumist | Välismaa

Türgi president Recep Tayyip Erdogan on väljendanud valmisolekut võõrustada rahutippkohtumist Ukraina ja Venemaa vahel. See ajalooline kohtumine võiks tuua kaasa olulise läbimurde kahe riigi vahel, kes on olnud düsfunktsionaalse suhte tõttu pikka aega vastamisi. Erdogan on näidanud end tugeva vahendajana rahvusvahelises poliitikas ning tema koostöö Ukraina ja Venemaaga võib tuua kaasa olulise julgeolekupoliitilise muutuse piirkonnas. Kuid kas osapooled on valmis tegema kompromisse ning astuma sammu rahu suunas, jääb näha.

Oluline reedel, 8. märtsil kell 21.00:

– Ukraina peastaap: Venemaa ründab jätkuvalt Donetski oblastis;

– Ukraina tulistas alla 33 Vene drooni 37-st;

– Venemaa ründas öösel vastu reedet Harkivi oblastit;

– Biden: Ukraina suudab Putini peatada, kui me saadame Ukrainale vajalikud relvad;

– Kuleba sõnul ei saadeta Ühendkuningriiki saadikuks juhuslikku inimest;

– Zelenski: Rootsi on NATO-s Venemaa kurjuse eest rohkem kaitstud;

– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 880 sõdurit.

Erdogan: Türgi on valmis võõrustama Ukraina-Venemaa rahutippkohtumist

Türgi on valmis võõrustama Ukraina ja Venemaa rahutippkohtumist, teatas reedel president Recep Tayyip Erdogan.

“Me oleme valmis võõrustama rahutippkohtumist, kus on kohal ka Venemaa,” ütles Erdogan Istanbulis ühisel pressikonverentsil Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskiga.

Ukraina valmistab ette meeskonda Türgis ehitatava sõjalaeva tarvis

Ukraina valmistab juba ette meeskonda korveti Hetman Ivan Mazepa tarvis, mida ehitatakse Türgis Ukraina laevastiku jaoks, vahendas portaal Unian reedel mereväe kõneisiku Dmõtro Pletentšuki sõnu.

“Laevastik on kaitsesektoris alati teinud tihedat koostööd Türgi esindajatega. Ühe laeva meeskond läbib juba praegu koolitust edasiseks teenistuseks neil laevadel,” sõnas ta.

Tema sõnul ei tohi unustada, et ka laevastiku õhujõudude brigaad kasutab Türgi sõjatööstuse tooteid – kuulsaid droone Bayraktar. “Oleme selle riigi esindajatega töötanud üsna viljakalt ja pikka aega. Alustasime sellega juba enne sissetungi algust,” rõhutas Pletentšuk.

Pletentšuk rääkis ka võimalikest Venemaa poolt merelt tekitatavatest ohtudest. “Suundumus jätkub. Nüüd on Must meri olnud ligi neli päeva Vene laevade kohalolekust vaba ja üks laev on jätkuvalt valves nõndanimetatud Krimmi sillast põhja pool Aasovi merel,” ütles ta.

Arvestades asjaolu, et raketikandjad asuvad tegelikult alaliselt Musta mere idaosas, on tema sõnul rakettide tulistamiseks valmistumise protseduur nende jaoks keeruliseks muudetud. “Püüame saada teavet nende merele väljumise ja liikumiste kohta võimalikult kiiresti,” rõhutas kõneisik.

Pletentšuk ütles ka, et Vahemerel on olukord Venemaa laevadega “üldiselt huvitav”.

Tema sõnul on seal laevu, mis kuuluvad Venemaa Musta mere laevastiku koosseisu, kuid ei pääse sõdivate poolte lahingüksuste Türgi väinadest (Bosporusest ja Dardanellidest) läbisõidu keelu tõttu tagasi oma baasidesse.

“Loomulikult on vaenlasel sealt sama hästi kui võimatu Ukraina territooriumi tulistada. Sellist praktikat ei ole olnud. Sest selleks peavad Venemaa raketid läbima NATO riikide õhuruumi, see aga on rahvusvaheliste õiguse kohaselt tegelikult pretsedent, mida saab tõlgendada rünnakuna. Seetõttu ei ole selliseid juhtumeid olnud,” ütles Pletentšuk.

Samas märkis ta, et need Vene laevad täiendavad kütusevarusid tänu nn Süüria ekspressile – varustuslaevad saadeti Venemaa sadamatest läbi Bosporuse väina nende kodubaasi Tartusi, kus on Vene laevastiku baas.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtub reedel Türgis president Recep Tayyip Erdoganiga, et arutada oma rahuvalemit ja rahutippkohtumise korraldamist, Musta mere meresõiduohutust, üleilmse toiduga kindlustatust ning Venemaa käes olevate Ukraina vangide ja poliitvangide vabastamise teemasid.

Samuti pööratakse visiidi ajal erilist tähelepanu kaitsetööstuse ühisprojektidele.

Ukraina peastaap: Venemaa ründab jätkuvalt Donetski oblastis

Ukraina peastaabi teatel toimus ööpäevaga 86 kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel. Vene väed ründasid 27 korda Novopavliva piirkonnas ja veel 23 korda Avdijivka piirkonnas.

Vene väed ründasid veel 13 korda Lõmani piirkonnas, kuus korda Bahmuti piirkonnas, kolm korda Dnepri jõe okupeeritud idakaldal Hersoni oblastis, kaks korda Kupjanski piirkonnas ja kaks korda Orihhivi piirkonnas Zaporižžja oblastis.

Vene väed korraldasid ööpäevaga neli raketi- ja 74 õhurünnakut ning tulistasid 101 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina vägede positsioonide ja Ukraina asulate pihta.

Vene suurtükitule alla sattus üle 150 asula Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja, Dnipropetrovski, Hersoni ja Mõkolajivi oblastis.

Samal ajal tabas Ukraina õhuvägi 11 Vene sõdurite koondumispaika. Ukraina raketiväe üksused tabasid üht Vene sõdurite koondumispaika, kahte õhutõrjesüsteemi, ühte elektroonilise sõjapidamise süsteemi ja ühte Vene kütuseladu.

Pistorius Soomes: kaugmaaraketid ei otsusta sõja saatust

Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius külastas reedel Soomet. Ta kommenteeris ka Tauruse rakettide ümber toimuvat olukorda ning põhjendas, miks Saksamaa pole neid rakette Ukrainasse saatnud

Pistoriuse sõnul ei otsusta sõja saatust kaugmaaraketid. Tema sõnul võivad kaugmaa raketid Ukrainat ühes või teises kohas aidatada , kuid Saksamaa ei kavatse ületada piiri, sest ei taha olla sõja osaline. “See on põhjus, miks Taurust pole veel tarnitud,” rääkis Pistorius. 

Pistorius toonitas, et Saksamaa on suuruselt teine Ukraina abistaja. “Aitame Ukrainat ainuüksi sel aastal 7,5 miljardi euroga,” ütles Pistorius. 

Ukraina tulistas alla 33 Vene drooni 37-st

Öösel vastu reedet ründas Venemaa Ukrainat 37 Shahedi tüüpi drooni, ühe raketi S-300 ja kahe juhitud tiibraketiga H-59.

Ukraina õhuväe teatel suutis see alla tulistada 33 Vene drooni Kirovohradi, Odessa, Hersoni, Mõkolajivi ja Harkivi oblasti õhuruumis.

Ukraina andmetel tõusid Vene droonid õhku okupeeritud Krimmis asuva Balaklava linna lähistelt.

Venemaa ründas öösel vastu reedet Harkivi oblastit

Venemaa ründas öösel vastu reedet mitu Harkivi oblasti linna.

Vene rünnakus Kupjanskile hukkus kaks inimest, teatas Harkivi sõjaväelise administratsiooni juht Oleh Sõnehubov.

Sõnehubovi sõnul oli tegemist esialgsetel andmetel tulistamisega mitmikraketiheitjatest. Rünnakus said kahjustada elumajad ning üks auto.

Samuti ründas Venemaa öösel Tšuhujivi linna, rünnakus sai vigastada viis inimest, kaasa arvatud kolmeaastane laps ja 17-aastane noormees.

Sõnehubovi sõnul said rünnakus kahjustada hotell, kauplus ja 13 autot. Kohapeal töötavad päästjad.

“Haiglasse on toimetatud kolm inimest. Kahele, kaasa arvatud lapsele, osutati meditsiiniline abi kohapeal,” ütles Sõnehubov.

Kesköö paiku toimus Harkivi oblastis õhuhäire käivitumise järel plahvatus, vahendas Ukraina rahvusringhääling Suspilne. Täpsemat infot plahvatuse asukohast ja võimalikest kahjustustest veel pole.

Biden: Ukraina suudab Putini peatada, kui me saadame Ukrainale vajalikud relvad

USA president Joe Biden alustas oma kõnet USA kongressile olukorrast riigis, rääkides Ukraina abistamise vajadusest.

“Ukraina suudab Putini peatada, kui oleme koos Ukrainaga, kui saadame Ukrainale vajalikud relvad,” ütles Biden.

Samuti ütles president, et Ukraina abistamist takistavad need, kes ei soovi, et USA oleks edaspidi juhtiv riik maailmas.

“Me ei saa taganeda ning panna löögi alla kogu Euroopa. Ma ütlen Putinile väga lihtsat asja: me ei tagane. Kui keegi arvab, et Putin peatub Ukrainas, siis ütlen teile, et ta ei peatu,” ütles Biden.

Biden kutsus järjekordselt USA esindajatekoda üles vastu võtma Ukraina abistamise eelnõu.

Samuti toonitas Biden, et Ukraina palub sõjalist abi ja relvi, mitte USA sõdurite saatmist.

“Nad ei palu USA sõdureid. Tegelikult ei sõdi USA sõdurid Ukrainas. Ning olen täis otsustuskindlust, et see jääkski nii,” ütles Biden.

Kuleba sõnul ei saadeta Ühendkuningriiki saadikuks juhuslikku inimest

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kommenteeris neljapäeval Ukraina endise relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi nimetamist Ukraina suursaadikuks Ühendkuningriigis ja märkis, et nii tähtsale kohale juhuslikku inimest ei määrata.

Kuleba märkis, et tal oli Zalužnõiga mitu vestlust, mille järel ministrile jäi veendumus, et armastatud ja lugupeetud kindral on täielikult pühendunud diplomaatilisele tööle.

“Pealegi on tal isegi erialane haridus, sest 2020. aastal sai ta rahvusvaheliste suhete magistrikraadi. Seetõttu arvan, et see on väga loogiline samm. Ministrina olen kindlasti huvitatud Ukraina tugevast esindajast Londonis. President kaalus kõiki tegureid ja otsustas, et Valeri Zalužnõi on optimaalne kandidaat,” rääkis Kuleba.

Välisministeeriumi juht rõhutas, et see ametisse nimetamine vastab ministeeriumi, Zalužnõi enda ja ka Ukraina huvidele. Kuleba märkis ühtlasi, et sõjalise konteksti mõistmine on üks peamisi nõudeid suursaadikule Londonis.

“President on väga pikka aega otsinud Londoni ametikohale võimalikult tugevat kandidaati. Üks võtmenõudeid oli just sõjalise konteksti mõistmine, sest Suurbritannia pole ainult meie eriline strateegiline partner, vaid juhtivaid jõude sõjalises abis Ukrainale. See on riik, millel on nägemus sõjalisest strateegiast mitte ainult sõjaks maal, vaid ka sõjaks merel ja üldiselt ülemaailmsetele kriisidele. Seetõttu pidi uuel suursaadikul olema sügav sõjaline taust,” jätkas Kuleba.

Välisminister lisas, et London on üks maailma tähtsamaid pealinnu, kus viibivad kõikide oluliste otsustajate esindajad.

“Sinna ei saadeta juhuslikku inimest. London on iga riigi jaoks väga oluline sihtkoht ja nende Londonis töötavate suursaadikutega suheldes olen ma veendunud, et Zalužnõi on üks hinnatumaid tegelasi ja ta toob palju kasu mitte ainult kahepoolsete suhete seisukohalt Suurbritanniaga, vaid ka telgitaguse diplomaatia jaoks näiteks Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika riikidega,” võttis Kuleba kokku.

Zelenski: Rootsi on NATO-s Venemaa kurjuse eest rohkem kaitstud

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tervitas neljapäeval Rootsi ühinemist NATO sõjalise liiduga, millega Ukraina loodab pärast sõja lõppu samuti ühineda.

Rootsi sammu ajendas Venemaa sissetung Ukrainasse ja see pööras lehekülje kaks sajandit kestnud neutraalsusele.

“Täna on oluline märkida, et veel üks riik Euroopas on muutunud Venemaa kurjuse eest kaitstumaks,” ütles Zelenski oma õhtukõnes.

Venemaa on lubanud rakendada vastumeetmeid Rootsi NATO-sse astumisele ja seda eriti siis, kui alliansi väed ja varustus riiki paigutatakse.

“Venemaa agressiooni ajal näevad kõik, kui oluline on säilitada liite ja partnerlussuhteid,” tõdes Zelenski.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 880 sõdurit

Ukraina relvajõudude artikli avaldamise päeva hommikul esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 422 310 (võrdlus eelmise päevaga +880);

– tankid 6706 (+11);

– jalaväe lahingumasinad 12 798 (+19);

– suurtükisüsteemid 10 375 (+25);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1011 (+2);

– õhutõrjesüsteemid 704 (+3);

– lennukid 347 (+0);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7998 (+35);

– tiibraketid 1919 (+1);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 13 598 (+66);

– laevad / paadid 26 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1656 (+9).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. Kiiev on selgitanud, et Vene elavjõu sõjakaotused sisaldavad nii surnuid kui ka haavatuid.

Erdogan’s announcement that Turkey is ready to host a peace summit between Ukraine and Russia is a positive development in the ongoing conflict between the two countries. The willingness of Turkey to offer its support and resources for peace talks demonstrates a commitment to finding a diplomatic solution to the crisis. As a neutral party with strong ties to both Ukraine and Russia, Turkey could potentially play a crucial role in facilitating dialogue and negotiations between the two nations. This offers hope for a peaceful resolution to the conflict and a step towards stability in the region.