Erakonnad ootavad Nortali osalemise kohta personaalses riigis selgitusi | Eesti

2259777h5a74t24

Tervist! Hetkel on Eestis palju kõneainet tekitanud teema seoses Nortali osalemisega personaalses riigis ning erakonnad ootavad selle kohta selgitusi. See on tekitanud palju küsimusi ning arutelusid üle terve riigi. Nortali roll Eesti digitaalses ühiskonnas on olnud märkimisväärne ning seetõttu on oluline mõista nende osalemise täpseid detaile. Eestlastena on meil õigus teada, kuidas meie riiki ja digitaalset infrastruktuuri mõjutatakse ning erakonnad on just seetõttu nõudnud selgitusi. See teema on oluline mitte ainult poliitiliselt, vaid ka meie enda digitaalse tuleviku seisukohalt.

Reinsalu: minister peab andma veenva selgituse

Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles ERR-ile, et tema ootaks majandus- ja infotehnoloogiaministrilt Tiit Riisalolt selgitusi.

“See paistab kehv välja, kui lugeda ajakirjanduses öeldut, et on moodustunud niisugune personaalunioon ühe ettevõtte, ministeeriumi ja ühe erakonna ümber ühes konkreetses poliitilise agendana kaubastatud projektis. Selle kohapealt need seletused, mida on andnud majandusminister, on ebapiisavad,” ütles Reinsalu ERR-ile.

“Minister peab nüüd andma veenva käsitluse avalikkusele, milliseid samme ta astub sellise huvide konflikti lahendamiseks,” lisas ta.

“Siin ei ole isegi küsimus potentsiaalses huvide konflikti ohus, vaid see konflikti probleem on ajakirjanduses välja joonistunud tegelikuna,” rääkis Reinsalu.

Ta märkis, et ootaks ka peaministri sekkumist. “Siin peaks sekkuma peaminister, vajadusel tellima näiteks riigikantselei sõltumatu auditi, mis puudutab huvide konflikti ärahoidmist. Kui selle asjaga sellisel moodusel turundusprojektina edasi minnakse, siis ilmselgelt see probleem kasvab, mitte ei kahane ja mul on kahju, et need otsustajad, kes nende asjade ümber on eesotsas majandusministriga, ei ole seda asja sisuliselt ära tabanud, milles siin probleem on ühiskonna jaoks,” lausus Reinsalu.

Reinsalu sõnul on langetatud otsused hakanud juba mõjuma maksumaksja rahakotile. “Ma lugesin üllatusega nii-öelda selle Ukraina Diia platvormi alusel arendatud mRiigi äppist, millele on kulutatud 800 000 eurot maksumaksja raha. Ja see mingisuguse otsusega kellelegi poolt saadeti prügikasti,” sõnas ta.

“800 000 eurot on väga suur raha. Mis motiividel see projekt visati prügikasti, kellel seda pädevust oli teha ja kes selle eest vastutab? Ma arvan, et avalikkus peab saama nendele küsimustele ammendavad vastused,” ütles Reinsalu.

“Niisugune suvaotsus, kus tekib Eesti maksumaksjale ja Euroopa Liidu maksumaksjale oluline kahju, on aktsepteerimatu. Ja selgitus, kui öeldakse, et see on kooliraha, siis mu küsimus on, et kes selles koolis käib, kus õppemaks Eesti maksumaksjale oli 800000 eurot?”

Korobeinik: see on hoop digiriigi mainele

Keskerakonna fraktsiooni liikme Andrei Korobeiniku sõnul teeb erakonna Eesti 200 minister karuteene kõikidele neile, kes tulevikus valitsuse tasandil Eesti digiriiki arendada soovivad. Ta ütles, et personaalse riigi idee on õige, aga Eesti 200 poliitikud on oma tegevusega selle allavett lasknud.

Loe rohkem:  Ida-Viru õpetajate lisatasu viibimine tõi välja usaldusväärse andmebaasi puudumise | Eesti

“Kõige suurem kahju, mis kogu selle looga on tekitatud, on see, et seda nüüd naeruvääristatakse. Reaalselt me vajame seda. Selline proaktiivne e-riigi lahendus pidi olema valmis juba 10 kuni 15 aastat tagasi, aga seda ei ole siiani,” ütles Korobeinik.

“Kahtlemata on see probleem, et nõu annab firma esindaja, kes väga suure tõenäosusega on ka peamine pretendent võidu kohale selles potentsiaalses projektis. See on nii ilmselge konflikt, et küsimus ei ole siin korruptsioonis, vaid selle, et iga adekvaatne inimene peab vältima selliseid olukordi oma töös,” kommenteeris Korobeinik.

Ta märkis, et Eesti 200 poliitikute tegevus on tekitanud suure takistuse personaalse riigi loomisel. “Tegelikult personaalne riik ei ole mingi mugavusteenus, see säästab raha, päästab elusid. Nüüd ma kardan, et seda ei tule. Sest iga järgmine minister, kes tuleb kabinetiistungile küsima rahastust enda plaanidele, siis talle tuletatakse meelde, kuidas Eesti 200 seda ajas. Ja ma arvan, et tal tuleb väga raske väljakutse. Eesti 200 vastutab selle eest pikalt tulevikus. Ma arvan, et nüüd ühiskonnal on väga raske sellest uuesti kinni hakata,” rääkis Korobeinik.

Helme: see on poliitiline korruptsioon par excellence

EKRE esimees Martin Helme ütles, et tegemist pole lihtsalt huvide konfliktiga, vaid röövimisega päise päeva ajal. 

“Kõige elementaarsemal tasemel on tegemist poliitilise korruptsiooniga par excellence. Kogu Eesti 200 mõte on siis olnud saada IT-ärimeeste rahaga parlamenti ja valitsusse, et siis parlamendi ja valitsuse esindajad IT-ärimeeste investeeringu 200-kordselt tagasi maksaks maksumaksja rahaga. Kui siin Nortalid ja muud ärimehed panid 50 000 sisse, siis tagasi tahavad saada 100 miljonit,” kommenteeris Helme.

“Ma loodan, et Eesti avalikkus kui ka otsustajad on praegu natuke targemad, et me ei lase end lihtsalt paljaks varastada. Kui me räägime siin eelarvekriisist ja siis lennuäri kaudu kanditakse kõrvale 100 miljonit ja IT-ärimeestele 200 miljonit, siis meil ei ole ühtegi maksu vaja tõsta, lihtsalt lõpetame varastamise ära,” lisas ta.

Helme ütles veel, et mingit personaalset riiki ei ole ja ei tule. “Keegi isegi ei teeskle, et see on mingi tõsine asi,” sõnas ta.

“Minu meelest üritatakse nii labaselt avalikkusele mütsi pähe tõmmata, et siis metsik kogus maksumaksja raha sõpradele kantida. Selle nahhaalsus on lihtsalt hämmastav. Kui me seda üldse tõsiselt võtame, siis me peame seda tõsiselt võtma ohuna privaatsuse vastu. Et kõiki meie elu aspekte tahetakse panna kuhugi andmebaasidesse ja meid nendest andmebaasidest sõltuvaks teha. Ja selle eest võetakse meilt veel sadu miljoneid eurosid,” lausus Helme.

Ossinovski: ühiskonnal peab olema kindlus, et ei aeta ettevõtte asja

Loe rohkem:  Valitsus kinnitas tervishoiutöötajate palga alammäära 10-protsendise tõusu | Eesti

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Jevgeni Ossinovski ütles, et kui Eesti 200-l on personaalse riigi arendamisega tõsi taga, siis kõik kahtlused peavad olema kummutatud.

“Mis puudutab seda, et see kontseptsioon on kaunis sarnane sellele, mida Nortal on aastate jooksul erinevates formaatides päris palju rääkinud, siis see on kahtlemata Eesti 200 ülesanne teha selgeks, et aetakse avalikku asja, mitte ühe oma nähtava liikme eraasja. Selle avaliku arutelu käigus peab see kindlus ühiskonnale tekkima,” ütles Ossinovski.

“Huvide konflikti hindavad avaliku võimu kandjad. Aga loomulikult on see siis juriidilises plaanis korruptsioonivastase seaduse mõttes, aga laiemalt ühiskonna mõttes on need õigustatud küsimused. Et kui see asi näeb väga sarnane välja, siis loomulikult peab olema ühiskonnal kindlus, et seda ei tehta konkreetse ettevõtte huvides. Ja neid vastuseid on Eesti 200-l kohustus ka ühiskonnale anda,” lisas ta.

“Selle personaalse riigi kontekstis minu kõige suurem küsimus on pigem sisuline. Palju kaunikõlalisi sõnu, aga tegelikult on küsimus, et mida siis päriselt tehakse ja mis eesmärgil. Kas see plaan sisuliselt on mõistlik?” ütles Ossinovski veel.

Võrklaev loodab, et löögi alla ei satu e-riigi tegevused

Rahandusminister Mart Võrklaev (RE) ütles, et asi näeb välja halb.

“Täna hommikul seda lugu lugedes ja neid dokumente lugedes peab tunnistama, et ega see hea välja ei paista. Minu mure on eeskätt selles, et tegelikult meie e-riik on päris tugev. Ehk et me nüüd selliste käikudega, kus tekivad kas põhjendatud või põhjendamatud kahtlused, ei seaks löögi alla kogu meie e-riigi arendust ja järgmisi tegevusi,” kommenteeris Võrklaev.

Personaalne riik oli üks Eesti 200 valimislubadustest, mis jõudis ka koalitsioonileppesse. Eelmisel esmaspäeval tutvustas Tiit Riisalo personaalse riigi ideed majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis toimunud, kus osales ka Nortali Andres Raieste, kes kuulub ka erakonda Eesti 200.

Nortali juht on Priit Alamäe, kes on olnud personaalse riigi idee üheks autoriks, aga ka üks erakonna Eesti 200 asutajatest. Samuti on ta Eesti 200 rahaline suursponsor.

Idee elluviimiseks läheb Tiit Riisalo sõnul on vaja 200 miljonit eurot, mille riik võiks laenata.

Kokkuvõttes on Nortali osalemise kohta personaalses riigis tekkinud olukord tekitanud palju segadust ja küsimusi erakondade seas. On selge, et selgitused on hädavajalikud, et mõista Nortali rolli ja mõju Eesti poliitikale. Erakonnad ootavad kannatamatult selgitusi ja läbipaistvust selle küsimuse osas ning on valmis võtma vajalikke samme, et tagada Eesti poliitilise maastiku puhtus ja usaldusväärsus. On oluline, et Nortal annaks selged ja põhjalikud selgitused, et taastada usaldus ja tagada, et Eesti poliitika jääb läbipaistvaks ja usaldusväärseks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga