Tsahkna: täna ei ole poliitilist tahet selle 10 miljoniga streik lõpetada | Eesti

2219718h0c7dt24

Tere tulemast Eesti! Poliitiline tüli 10 miljoni euro suuruse streigi lõpetamise üle on tõsiselt murettekitav. Tsahkna avaldus selle kohta, et poliitilist tahet selle olukorra lahendamiseks ei ole, on häiriv ja tekitab palju küsimusi. Miks puudub poliitikutel soov leida kokkulepe ja lõpetada see mõjuvõimas streik? See olukord mõjutab oluliselt meie riigi majandust ja kodanike igapäevaelu. On oluline, et poliitikud ja ametiühingud asuksid kohe läbirääkimistesse, et lõpetada see kahjulik olukord ja tagada Eesti inimeste heaolu.

Peaminister Kaja Kallase (Reformierakond) öeldu, et ükski minister pole nõus, et õpetajate streigi lõpetamiseks vajalik 10,8 miljonit leida ühiselt, vastab tõele selles mõttes, et valitsuses pole ühtset poliitilist tahet see raha leida, ütles “Esimeses stuudios” Eesti 200 esimees Margus Tsahkna.

Valitsus ei jõudnud neljapäeval taas kokkuleppele, et leida tänavuseks õpetajate alampalga tõusuks vajalik 10,8 miljonit eurot, mis võiks tähendada streigi lõppu.

Tsahkna sõnul pole valitsuses lihtsalt poliitilist tahet see raha leida. “Tegu pole sellega, et valitsusel pole raha, vaid sellega, et pole ühtset poliitilist tahet. Väga ausalt öeldes – kui poliitilist tahet pole, üksmeelt pole, siis valitsus seda palgaraha otsustada ei saa,” ütles ta.

 Tsahkna sõnul vastab selles mõttes tõele ka Kaja Kallase öeldu, et ükski minister pole nõus, et see 10 miljonit leida kõigi ministeeriumite peale ühise kärpena.

“Kui on poliitiline tahe ja valitsus otsustab ja annab suunise kõigile ministritele võtta see 10 miljonit kokku, proportsionaalselt või kuidas iganes, siis see raha leitakse. Ei ole öelnud keegi, et me ei ole nõus, aga ei ole keegi öelnud ka, et me oleme nõus. Sest kui sul ei ole poliitilist tahet ja suunist – kui rahandusminister (Mart Võrklaev) ei ole ka sellega väga palju tegelenud, oleme ausad – siis kes see läheb võtma omaenda taskust seda raha?” rääkis Tsahkna.

Loe rohkem:  RIA peadirektoriks saab Joonas Heiter | Eesti

Tsahkna sõnul on Eesti 200 ministrid olnud valmis vajadusel see raha leida, aga sel pole mõtet, kui valitsuse sellist kokkulepet pole.

“Täna ei ole poliitilist tahet selle 10 miljoniga see streik lõpetada. Eesti 200 seisukoht on olnud väga selge: lõpetame streigi ära, tuleb töörahu, istume laua taha, räägime läbi need reformid, mis on paljus olnud õpetajate mure – töökoormuse küsimus on olnud tõsine probleem –, aga ka omavalitsustega, kooli pidajatega, ja see võtab nagunii kuid aega – ja siis tuleb kokkulepe,” ütles Tsahkna.

Tsahkna sõnul tuleks see 10 miljonit siiski leida, mis tooks töörahu ning annaks võimaluse hakata õpetajatega arutama tulevikku.

“Meil ei ole mõtet tundide kaupa (valitsuses) rääkida, sest kui poliitiline tahe on olemas, see raha leitakse. Kui tahet pole, siis raha ei leita. Ma tõlgin selle ära – küsimus ei ole rahas. Küsimus on selles, kas valitsus otsustab õpetajatele anda see 10 miljonit, mis on selle aasta palgavaidluse küsimus, ja et töörahu tuleks peale, inimesed läheksid tööle ja et istume laua taha ja hakkame läbi rääkima. Kristina Kallas saatis täna pika plaani läbirääkimiste kutsed välja ja need paratamatult hakkavad,” rääkis Tsahkna.

Haridusminister ja Tsahkna erakonnakaaslane Kristina Kallas saatis neljapäeval õpetajate esindusorganisatsioonile, erakoolidele ning kohalikele omavalitsustele kutse, et alustada läbirääkimisi haridusleppe sõlmimiseks aastateks 2025 kuni 2027. Eesmärgiks on soov kokku leppida karjääri- ja palgamudel.

Tsahkna sõnul toimus valitsuses neljapäeval siiski väike läbimurre, kui arutama hakati haridust ees ootavaid reforme. Samas pole reformiplaanides sees seda, kas ja kuidas leitakse üle 150 miljoni euro, mis on vajalik selleks, et ellu viia koalitsiooni lubadus tõsta õpetajate keskmine palk aastaks 2027 120 protsendini Eesti keskmisest.

Loe rohkem:  Kell 20 "Impulsis": miks on prokuratuur tule all? | Eesti

“Peaminister Kaja Kallas , ma võib kindlasti öelda, on nende reformide selja taga, et need tuleb ära teha. Need ei ole lihtsad reformid, aga ma võin öelda, et nendest reformidest seda pika plaani õpetajate kollektiivlepingu palgaraha ei tule. Seda ei ole seal sees. Aga igatahes on see tähtis – õpetajate koormus, koolivõrk, alusharidus, kutseharidusreform,” lausus Tsahkna.

Tsahkna on enda sõnul siiski lootusrikas, et valitsus suudab leida ka streigi lõpetamiseks vajaliku 10 miljonit eurot.

“Mina loodan seda, et me äkki leiame selle raha, et see streik lõppeb. Streik lõppeb nagunii ühel hetkel. Küsimus on minu jaoks see, millise meelsusega see streik lõppeb. Kui see lõppeb kibestumusega, et valitsus on üle sõitnud kõigist, siis tegelikult ka läbirääkimised, mis tulevad pika plaani võtmes, tulevad teise alatooniga, sest ilma õpetajate, omavalitsusteta on väga raske neid reforme ellu viia,” lausus ta.

Kokkuvõttes näitab Tsahkna avaldus selget poliitilist vastumeelsust õpetajate streigi lõpetamise suhtes ja rõhutab, et valitsusel ei ole selleks piisavalt ressursse. See tekitab õpetajate seas pettumust ja frustratsiooni ning võib halvendada haridussüsteemi olukorda. Valitsus peaks kuulama õpetajate muresid ning leidma lahendusi nende nõudmistele vastamiseks. Vaidluste lahendamine ja koostöö õpetajate ning valitsuse vahel on oluline, et tagada Eesti hariduse tulevik ja õpetajate heaolu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga