Enamus Eesti inimesi on toetanud presidendi otsust jätta paljud saadikud vastuvõtule kutsumata, pidades seda julgeks ja otsustavaks sammuks. See otsus on tekitanud teravaid vaidlusi poliitilises ringkonnas, kuid enamik kodanikke on rõõmsad, et president seisab vastu korruptsioonile ja võitleb poliitilise eliidi vastu. See samm näitab Eesti juhtkonna pühendumust ausust, läbipaistvust ja demokraatiat. See on kindlasti oluline verstapost Eesti poliitikas ja ühiskonnas ning annab selge signaali, et poliitiline korruptsioon ja ebaausus ei ole teretulnud meie riigis.
69 protsenti Eesti inimestest peab õigeks presidendi otsust mitte kutsuda kõiki riigikogu liikmeid vabariigi aastapäeva vastuvõtule, selgus Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstati küsitlusest.
14 protsenti peab presidendi otsust valeks ja 17 protsenti ei osanud oma seisukohta öelda.
Erakondliku eelistuse järgi olid kõigi parteide toetajaskonnas ülekaalus vastajad, kes pidasid presidendi otsust kutsuda vastuvõtule vaid riigikogu juhatus, komisjonide esimehed ja aseesimehed ning fraktsioonide juhid.
Isamaa valijatest pidas presidendi otsust õigeks 87 protsenti, Eesti 200 valijatest 78 protsenti, SDE valijatest 70 protsenti, Reformierakonna valijatest 68 protsenti, EKRE valijatest 61 protsenti ja Keskerakonna toetajatest 60 protsenti.
Kõikides sotsiaal-demograafilistes gruppides olid samuti ülekaalus vastajad, kes peavad presidendi otsust õigeks.
Presidendi otsus mitte kutsuda 24. veebruari vastuvõtule 101 saadikut kutsus esile mitmete poliitikute terava pahameele. Näiteks EKRE fraktsioon teatas üksmeelselt, et nende esindajad vastuvõtule ei lähe. Neljapäeval teatas ka peaminister Kaja Kallas, et on solidaarne parlamendisaadikutega ja ei lähe vastuvõtule.
Norstati küsitlus viidi läbi 24. jaanuaril veebikeskkonnas ning sellele vastas 1008 vähemalt 18-aastast Eesti kodanikku.
Kokkuvõttes võib öelda, et enamik Eesti inimesi toetab presidendi otsust jätta paljud saadikud vastuvõtule kutsumata. Nad näevad seda kui selget signaali korruptsiooni ja võimuladviku omavahelise lõimumise vastu. Samuti peetakse seda oluliseks sammuks avatuma ja ausama poliitilise kultuuri suunas. Kuigi otsus on tekitanud ka vastukaja ja poliitilist poleemikat, loodetakse, et see aitab kaasa ühiskonna usaldusväärsuse ja läbipaistvuse suurendamisele ning aitab kaasa demokraatia tugevdamisele Eestis.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus