“Elu ja armastuse” režissöör: ebakindlused on naistega põlvkondi kaasas käinud | Film

1989197h8cdct24

Tere tulemast Eesti filmimaailma, kus “Elu ja armastuse” režissöör avab naiste ebakindluste teemat põlvkondade kaupa. See haarav linateos käsitleb naiste elus olulisi teemasid ning pakub vaatajatele sügavat ja mõtlemapanevat kogemust. Režissöör suudab publikuni tuua ajatu loo, mis kõnetab iga vaatajat. Filmi ainulaadne vaade naiste küsimustele loob tugevaid emotsionaalseid seoseid ning paneb mõtlema elu ja armastuse tähenduse üle. ärge jätke võimalust vaatamata jätta seda inspireerivat filmi.

Sel nädalal esilinastuva Tammsaare armastusloo “Elu ja armastus” režissöör Helen Takkin märkis “Vikerhommikus”, et kuigi naiste roll ühiskonnas on 90 aastaga muutunud, on erinevad ebakindlused siiski samaks jäänud.

“Elu ja armastus” on varem valdavalt lühiformaate teinud Helen Takkini esimene täispikk mängufilm. Režissöör selgitas, et Irma ja Rudolfi armastuslooga tulid talle ukse taha filmi produtsendid. “See lugu räägib täpselt sellistest suhetest, mis mind ennast väga huvitavad ja millega ma olen oma elus kokku puutunud. Selliseid lugusid ei räägita piisavalt,” selgitas Takkin, miks ta soovis “Elu ja armastuse” ekraanile tuua.

Takkin tõdes, et kuna Tammsaare on teose väga sisemonoloogipõhiselt kirjutatud, oli selle ekraanile seadmine põnev väljakutse. “Me tegime endale ülesandeks, kuidas sisemonoloog filmikeelde tuua, see oli väga põnev protsess: kuidas me anname kõikidele nendele asjadele, mis meile muidu otsesõnu ära räägitakse, tegevusliku, visuaalse ja helilise väljundi, et vaataja saaks filmist audiovisuaalse kogemuse ja saaks end Irma tegelaskuju kingadesse panna?” selgitas ta.

Kuigi “Elu ja armastus” jõudis esimest korda lugejateni 90 aastat tagasi, kõnetab see režissööri sõnul ka tänapäeva inimesi. “Need suhtemustrid, mis sealt läbi kumavad, on tänapäeval täpselt samasuguseks probleemiks. Mul oli seda raamatut isiklikust vaatenurgast raske lugeda, sest seal oli nii palju hetki, kus ma sain lihtsalt vihaseks, et mis mõttes. See on psühholoogilisest vaatepunktist suhteliselt tänapäevane,” nentis ta, kuid täpsustas, et keeleliselt teost siiski kohendati.

Loe rohkem:  Toomas Vabamäe: Enzo Ferrari oli oma tiimi võidu nimel valmis kõigeks | Film

“Kui me vaatame 1930ndaid ja milline oli naise roll, siis praegu me ei saa öelda, et see on samasugune, aga generatsioonide jooksul on ebakindlused ja positsioonid kaasa tulnud, mida naine eriti sellistes võimusuhetest võtab. Need on väga sarnased sellele, mis olid 90 aastat tagasi,” märkis režissöör.

Takkini jaoks oli oluline, et film koosneks erinevatest kihtidest. “Me ehitasime filmi nii üles, et sa saad seda vaadata intellektuaalsest vaatepunktist, näha metafoore ja allegooriaid, aga sa saad ka nautida tavavaatajana lihtsalt filmina, ilma et see muutuks igavaks või suruks ühtegi põhimõtet peale,” selgitas ta.

Näeb Irmas ennast

1985. aastal esilinastus Eesti Televisioonis telelavastus “Rudolf ja Irma”, kus peategelastena astusid üles Evald Hermaküla ja Elle Kull. Värskes linateoses Irmat kehastav Karolin Jürise sõnas, et samal lool põhinevad raamat, telelavastus ja film on kolm eraldiseisvat teost, mis on võrreldamatud. “Ma lõin selle rolli ikkagi enda pealt ja nende inimestega, kellega me koos tegime,” märkis ta.

Näitleja tõdes, et näeb endas ja Irma tegelaskujus palju sarnasusi. “See armastussuhe on ka kõigile inimestele tuttav. Võib-olla mitte küll sellisel moel nagu antud kontekstis, aga kui mõelda sellele, mis Irmat Rudolfi puhul võlub, siis see on tegelikult mingisugune salapära. Mulle meeldib mõelda Irmast kui tegelasest, kes tahab alati näha, mis on nurga taga. Ta tahab tundma õppida seda, mis talle tundmatu ja võõras on. See on meil kuidagi vist inimestena sarnane ka.”

Jürise jaoks oli Irma kehastamine tore seiklus. “Ta loodab ja unistab, aga ma ei ütleks, et ta on kuidagi sinisilmselt naiivne. Ta teab, mida ta tahab, ja ta teab mingis mõttes oma väärtust. See enda väärtustamine on küll selline liikuv ja filmi jooksul muutuv mõõde, aga ta on ikkagi julge ja iseseisev tüdruk.”

Loe rohkem:  Selgusid Briti filmiauhindade nominendid, "Oppenheimer" kogus 13 märkimist | Film

Armastusega tehtud film

Varemgi mitmetes filmides mänginud Jürise märkis, et “Elu ja armastus” on tähelepanu ja armastusega tehtud film. “Tähelepanu on nagunii ühe filmi loomise juures, aga see armastuse aspekt on asi, mida ei pruugi alati olla. Mul on hea meel, et see nüüd oli,” rõõmustas ta.

Selleks, et film planeeritult välja kukuks, oli eriti olulisel kohal eeltöö, märkis režissöör. “Selleks hetkeks kui me platsile läksime, ei leiutanud me suurt midagi,” sõnas ta. “Aga me jätsime selle vabaduse detaile leida ja avastada. Erinevad meeskonnaliikmed, ka näitlejad, tulid enda panusega sisse tulla. Me muutsime küll asju, aga ei olnud sellist hetke, kus ma ei teaks, mis me teeme,” selgitas ta tööprotsessi.

Takkin rõhutas, et üks, mida ta oma karjääri jooksul õppinud on, on see, et peas planeeritu ei ole reaalsuses kunagi sada protsenti samasugune. “Oskus sellest lahti lasta ja minna plaaniga peale, aga samal ajal mitte liiga kramplikult kinni hoida, vaid näha seda, mida plats sulle pakub, on see, mida ma olen õppinud ja mis on minu meelest väga oluline, eriti arvestades seda, kui sul ei ole väga suur eelarve ega palju aega. Sa pead ennast protsessile andma, mitte kramplikult otsima seda, mida seal ei ole,” rääkis ta.

“Elu ja armastuse” režissöör on suurepäraselt esitanud naiste ebakindlust erinevates põlvkondades ning selle filmi jõud on selgelt tõstnud esile nende võitlusi ja vastupidavust. Filmi sügavus ja emotsionaalsus kõnetab vaatajaid sügavalt ning paneb meid mõtlema naiste rollile ühiskonnas. See on suurepärane lugu armastusest ja vastuoludest ning jätab vaatajale sügava mulje. “Elu ja armastuse” režissöör on suurepäraselt tabanud naiste elu keerukust ning esitanud selle publikule autentselt ja kaasakiskuvalt.

See sissekanne postitati aastal Film. Lisa järjehoidja püsilink.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga