Tere tulemast Eestisse! Elektriautode populaarsus on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud ning üha enam inimesi otsustavad nende kasuks. Kuid nagu iga teise sõiduki puhul, võivad ka elektriautod vajada remonti, mis võib osutuda ootamatult kulukaks isegi väiksema mõlgi korral. Majanduslikult on oluline teada, millised võivad olla elektriauto remondikulud ning kuidas neid efektiivselt kontrolli all hoida. Selles artiklis uurime lähemalt elektriauto remondi kulude ootamatut tõusu ning jagame näpunäiteid, kuidas nendega toime tulla.
Soome väljaanne Moottori kirjutas, kuidas nad tegid pikemaid proovisõite elektriautoga Kia Niro ning pärast maaletoojale auto tagastamist selgus, et see oli saanud kasutusajal löögi põhja alla, kus asub ka aku.
Ehkki ükski juht ei olnud märganud, millal õnnetus juhtus, tuli kogu aku korpus välja vahetada ja remont läks maksma 15 000 eurot. Seejuures ei sisaldanud see hind akumoodulit, sest maaletooja alles uurib, kas tabamus ka akut kahjustas.
Väljaanne uuris veel paarilt autotootjalt, kui tõsiselt peab suhtuma sellesse, kui elektriauto põhi on mõlkis, täpsemalt võtsid nad aluseks olukorra, kus mõlk on 10-millimeetrine. Vastus oli kõigil ühesugune: selline auto tuleb igal juhul edasimüüja juurde ülevaatuseks viia. Sõltuvalt automargist ja kahju suurusest hinnati võimaliku remondi maksumus mõnest tuhandest kuni 30 000 euroni.
Swedbanki riskikindlustuse valdkonnajuht Maria Lootsma ütles ERR-ile, et nende kahjupraktika kohaselt muutub elektrisõidukite remont teinekord ka väikesemate kahjude korral väga kulukaks.
“Kui sõiduki akupatarei on saanud kas või kosmeetilisi kahjustusi, siis premium-brändide sõidukitootjate taastamise juhised näevad ette terve akupatarei vahetust,” selgitas Lootsma. “Akupatarei moodustab tihtipeale peaaegu poole elektriauto väärtusest.”
Loostma tõi välja ka juhtumid, kus sõidukil on avanenud turvapadi, kuid akupatarei pole juhtumi käigus saanud kahjustada. Vastavalt tootjatehase juhendite järgi tuleks sel juhul siiski välja vahetada ka akupatarei, kuna vastasel juhul ei garanteeri tootja akupatarei ohutust.
“Sellised kahjud ulatuvad kogumaksumuses üle 50 000 euro ja on tulnud ette ka 85 000 euro suuruseid kahjusid. Väliselt võiks neid kahjustusi hinnata aga oluliselt väiksemateks,” nentis Lootsma.
If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuht Taavi Kruus ütles, et kuna elektriautod on suhteliselt uued ja tihti ka kallimad, võib see teatud mudelite remondi ja kindlustuse hinna mõnevõrra kallimaks muuta. Siiski on elektriautode kindlustamine tema kinnitusel üldiselt väga sarnane sisepõlemismootoritega autode kindlustamisele.
“Peamine on siiski see, et kallimad autod ongi kallimad kindlustada, olenemata sellest, kas räägime elektriautodest või sisepõlemismootoriga autodest,” sõnas Kruus.
Hiljutist If Kindlustuse otsust mitte pakkuda Soomes kindlustust kolmele automudelile – Porsche Taycanile, Audi E-Tron GT-le ja RS E-Tron GT-le – teistes riikides Kruusi sõnul ei rakendata.
“Eestis ja ka ülejäänud riikides, kus If Kindlustus tegutseb, ei ole sellist otsust vastu võetud. Me ei ole Eestis näinud vajadust kindlustust markide ja mudelite kaupa piirata,” tõdes ta.
Kruusi sõnul juhtuvad kõige sagedamini väiksemad õnnetused – aknaklaasitäkked või parklates saadud mõlgid – ja seega on laias laastus enamik elektriautode ja sisepõlemismootoriga autode kahjustusi väga sarnased.
“Suuremate kahjude puhul, näiteks akude vahetus, sõltub väga palju tootja poolt kehtestatud remondistandarditest ja seega võib see konkreetsetel markidel ja mudelitel erineda. Samuti ei ole me täheldanud, et elektriautode puhul tuleks neid kuidagi tihedamini maha kanda kui sisepõlemismootoriga autosid,” kinnitas ta.
Automüüja: elektriauto põhi pole löögitundlikum
Nordauto tegevjuht Priit Ärmpalu ütles, et Eestist talle Soome väljaandes kirjeldatud juhtumite sarnaseid olukordi, kus pealtnäha väike põhjakahjustus tooks kaasa väga suure remondikulu, ei meenu, kuid asi võib olla selles, et meil on elektriautosid veel nii vähe turul ja Soomes on mahud suuremad, mistõttu ilmneb ka probleeme seal rohkem.
“Arvan, et see on üksikjuhtum,” ütles ta Soome ajakirjas kirjeldatud näite kohta.
Juhul kui elektriauto satub avariisse või põrkab mõne loomaga kokku, nii et akupakk pihta saab, siis vajab see Ärmpalu sõnul suure tõenäosusega vahetamist. Kui seal on aga mingi väiksem muljumine, siis sõltub kõik juba konkreetsest juhtumist. Siiski ei saa tema hinnangul öelda, et elektriautode põhi oleks löökidele tundlikum kui sisepõlemismootoriga autodel.
Küll aga võib Ärmpalu sõnul kindlalt öelda, et Eesti ja Soome autoteeninduste hinnatase on väga erinev. Ta tõi näite, et käis hiljuti Soomes Tesla esinduses, kus töötunni hind oli 160 eurot, kuid see võib mõnes kohas Soomes isegi 190 euroni ulatuda. Samas on Eestis töötunni hind umbes 70 eurot, mõnes üksikus kohas 90 eurot.
“Jämedalt ikka kaks korda soodsam on juba puhtalt tööraha. Varuosade puhul on samuti hinnavahe, kuigi mitte nii suur,” lausus ta.
Kui tehnilise poole pealt on elektriauto lihtsam, selle hooldus ja remont soodsamad, siis kahjude puhul on andureid ja tehnoloogiat nii palju ja parandada eriti midagi ei saa, vaid tuleb välja vahetada, siis see ongi Ärmpalu sõnul kallim. Seetõttu on kallimad ka elektriautode kindlustuse hinnad. If Kindlustuse otsuse kohta Soomes mõnd tüüpi elektriautosid mitte kindlustada märkis ta, et see võib paljuski olla seotud mahtudega.
“Kuna Eestis pole nii palju elektriautosid liikumas, pole probleemi, Soomes on neid kordades rohkem. Aga praegu tekib juba praktika, juba remonditakse ja hooldatakse elektriautosid ja tehakse akude vahetusi,” lisas Ärmpalu.
Elektriauto remont võib tõepoolest ootamatult kalliks osutuda, eriti väiksema mõlgi või probleemi korral. See näitab, et elektrooniliste autode remondi kulud võivad olla kõrgemad kui tavaliste autode omad. Seega on oluline võtta arvesse potentsiaalseid remondikulusid enne elektriauto soetamist. Samuti tuleks kaaluda, kui kättesaadavad on elektriauto remondiks vajalikud oskused ja varuosad Eestis. Kõik see peaks mõjutama otsust, kas valida elektriauto või traditsiooniline autotüüp. Kokkuvõttes peaksid autoomanikud olema teadlikud võimalikest ootamatutest kuludest ja planeerima nende jaoks oma eelarvesse.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus