Tere tulemast Eestisse! Viimased uudised näitavad, et Euroopa Liit kaalub sanktsioonide kehtestamist kolmele Hiina ettevõttele, süüdistades neid Venemaa abistamises. See otsus võib märkimisväärselt mõjutada rahvusvahelist poliitikat ning suhteid Hiina, Venemaa ja EL-i vahel. Kas selline samm on õigustatud või tekitab rohkem pingeid maailmaareenil? Lähme sügavamale selle uudise tausta ja tagajärgede mõistmiseks ning arutame, kuidas see võib mõjutada Eesti ja meie naaberriikide olukorda.
Euroopa Liit tegi ettepaneku kehtestada sanktsioonid umbes 20 ettevõttele, millest kolm tegutseb Hiinas. Sanktsioonide põhjuseks on ettevõtete koostöö Vene sõjatööstuse või sõjaväega. Kui liikmesriigid toetavad sanktsioonide kehtestamist, oleks see esimene kord, kui Venemaa-vastaste sanktsioonide alla satuvad Hiina ettevõtted.
Lisaks kolmele Hiina ettevõttele soovitakse kehtestada sanktsioonid ka India, Sri Lanka, Serbia, Kasahstani, Tai, Türgi ja Hongkongi ettevõtetele, selgub Bloombergi kätte sattunud dokumendist.
Nimekiri “ei tähenda, et [ettevõtete] tegevuse eest peetakse vastutavaks jurisdiktsiooni, milles nad tegutsevad,” seisab dokumendis.
Pakutavate piirangute kehtestamine tähendaks seda, et Euroopa ettevõtetel oleks keelatud kaubelda sanktsioonide all olevate firmadega. Varem soovis EL kehtestada sanktsioonid mitme Hiina ettevõtte vastu, mis aitasid Venemaal pääseda ligi sanktsioonide all olevatele kaupadele, kuid mitme liikmesriigi vastuseisu tõttu loobuti toona sanktsioonide kehtestamise plaanist.
Hiina on EL-i üks tähtsamaid kaubanduspartnereid. Näiteks on Hiina suurim eksporditurg Saksa autotootjatele.
EL- sanktsioonide kehtestamiseks on vaja liikmesriikide ühehäälset heakskiitu.
Euroopa Komisjoni pressiesindaja keeldus ettepanekut kommenteerimast ja Hiina Brüsseli saatkond ei vastanud Bloombergi kõnele.
Dokumendi järgi süüdistatakse Hiina ja teiste riikide ettevõtteid “Venemaa sõjalises ja tehnoloogilises tugevdamises või Venemaa kaitse- ja julgeolekusektori arendamise toetamises”. Enamik ettevõtteid tegutseb elektroonikasektoris.
EL on seni kehtestanud sanktsioonid rohkem kui 620 ettevõttele, millest enamik on pärit Venemaalt.
Veebruari lõpuks soovib EL kehtestada sanktsioonid kokku rohkem kui 110 organisatsioonile ja inimesele.
Kokkuvõttes võib öelda, et EL on otsustanud kehtestada sanktsioonid kolmele Hiina ettevõttele, kes on süüdistatud Venemaa abistamises. See samm näitab ELi kindlat seisukohta Venemaa tegevuste hukkamõistmisel Ukrainas ja teistes konfliktipiirkondades. Samuti saadab see selge signaali, et EL ei talu kolmandate riikide sekkumist oma piirkonna poliitilisse stabiilsusse. Tulevikus on oluline jälgida, kuidas see otsus mõjutab ELi ja Hiina suhteid ning kas see avaldab mõju ka Venemaa ja Hiina vahelistele suhetele.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus