EL valmistub võimalikuks kaubandussõjaks USA-ga Trumpi valimisvõidu korral | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Praegu valmistub Euroopa Liit võimalikuks kaubandussõjaks USA-ga, kui Donald Trump võidab järgmised presidendivalimised. See uudis on tekitanud palju elevust ja muret üle kogu maailma, sealhulgas ka siin Eestis. EL on aktiivselt hakanud ette valmistuma võimalikeks kaubandustülideks ning Eesti on selles protsessis oluline osaline. Trumpi võimalik valimisvõit tooks kaasa suuri muutusi üleilmse kaubanduse valdkonnas ning see teema jätkuvalt pakub palju arutelusid ja spekulatsioone meedias ning poliitilistes ringkondades.

Euroopa Komisjon hakkas ette valmistama plaane juhuks, kuid vabariiklasest endine USA president Donald Trump võidab novembris peetavad valimised. Brüsseli ametnikud on mures võimalike Trumpi kaitsetollide pärast ning komisjon on koostamas omapoolsete vastumeetmete nimekirja.

Trumpi sõnavõtud Euroopa Liidu suhtes on muutunud agressiivsemaks ning enamik Euroopa Liidu liikmesriike eeldab, et teine Trumpi ametiaeg tähendaks EL-i vastu suunatud kaitsetolle, ütles Bloombergile asjaga kursis olev kõrge Brüsseli ametnik. Anonüümseks jääda soovinud ametnik lisas, et riigid peavad valmistuma selleks, mis tuleb.

Endise presidendi meeskond kavandab mitu EL-i vastu suunatud meedet ning kaalumisel on ka laiapõhjaline 10-protsendiline kaitsetoll EL-i importtoodangule. Samuti võib Trumpi tulevane administratsioon astuda vastumeetmeid EL-i digimaksu vastu, mis on sisuliselt suunatud USA tehnoloogiahiidude vastu, vahendas kolmapäeval Bloomberg.

Oma esimese ametiaja jooksul halvas Trump Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kohtu tööd, blokeerides uute kohtunike ametisse nimetamist. Samuti seadis ta aeg-ajalt küsimärgi alla kaitsealast koostööd Euroopaga.

Trump on võitnud veenvalt kõik seni peetud USA vabariiklaste eelvalimised ning ta juhib ametis oleva demokraadist presidendi Joe Bideni ees keskmiselt kuue protsendipunktiga kaalukeeleosariikides, selgus jaanuaris läbiviidud ja Bloombergi tellitud Morning Consulti küsitlusest.

Trumpi ametiajal alanud kaubandusalased USA ja EL-i vaidlused jätkusid ka Bideni ametiajal. Kuigi Brüssel ja Washington jõudsid ajutisele kokkuleppele USA kaitsetollide osas EL-i alumiiniumile ja EL-i kehtestatud vastumeetmete osas 2021. aastal, peab Euroopa praegust olukorda jätkuvalt enda suhtes ebaõiglaseks. EL-i alumiiniumi eksportöörid maksavad USA-s 350 miljonit dollarit tolle aastas.

Samas pole EL edasisi vastumeetmeid USA vastu veel astunud. Ühendus kardab, et kaubandusvaidluse süvendamine Bideniga aitab Trumpil valimised võita. Saksamaa kantsler Olaf Scholz on öelnud avalikult, et ta loodab Bideni tagasivalimisele.

Siiski kurdavad Euroopa poliitikud, et USA on jätkanud protektsionistliku poliitikaga ka Bideni eestvedamisel, seda vaatamata transatlantilise koostöö paranemisele muudes valdkondades. Näiteks kritiseerivad eurooplased Bideni 390 miljardi dollari suurust toetusprogrammi rohetehnoloogiatesse panustavatele ettevõtetele, mis soodustab investeeringute nihutamist Euroopast USA-sse.

Trumpi võimalikud karmimad meetmed EL-i vastu on seotud kasvava USA väliskaubanduse puudujäägiga, mis on ületanud kolm viimast aastat 200 miljardi dollari piiri. Trumpi nõunike sõnul on tegemist ebaõiglaste kaubanduspraktikate tagajärjega.

Osad EL-i ametnikud püüavad aga otsida kokkupuutepunkte Trumpi meeskonnaga, arvestades tema valimisvõidu kõrgeid šansse.

Näiteks külastas septembris Saksamaa välisminister Annalena Baerbock Texast ja Washingtoni, kus ta kohtus Trumpi toetavate vabariiklastega. Baerbocki sõnul tuleb EL-il Trumpi valimisvõidu korral temaga töötada ning selliseks stsenaariumiks ette valmistumata jätmine on naiivne.

Kokkuvõttes, Eesti valmistub võimalikuks kaubandussõjaks USA-ga juhul, kui Donald Trump võidab uuesti presidendivalimised. See tähendab, et Eesti peab olema ettevaatlik ja valmis kohanema võimalike muutustega USA-ga kaubandussuhetes. Samuti tuleb jälgida olukorda maailmaturul ning hinnata võimalikke mõjusid Eesti majandusele. Oluline on jätkata tugevaid suhteid teiste rahvusvaheliste partneritega ja olla valmis tegutsema kiirelt ja paindlikult olukorra muutumisel. Eesti peab jätkuvalt arendama oma majandust ja kaubandust, et tagada stabiilsus ja jätkusuutlikkus igasugustes olukordades.