EL ootab riikidelt suuremat panust veealuse taristu kaitsmisse | Välismaa

2265105ha5a4t24

Tere tulemast Eesti. EL ootab teistelt riikidelt suuremat panust veealuse taristu kaitsmisse. Selleks on antud välja uued eeskirjad ja suunised, et parandada Euroopa Liidu merealuste infrastruktuuride turvalisust ja kaitsta neid ohtude eest. Veealune taristu on oluline osa Euroopa majandusest ja selle kaitse on ülioluline meie kõigi jaoks. Loodame, et ka Eesti panustab sellesse olulisse valdkonda, et tagada meie merealuste infrastruktuuride ohutus ja jätkusuutlikkus.

Euroopa Komisjon soovib, et liikmesriigid panustaksid rohkem vahendeid ning teeksid senisest tihedamat koostööd merekaablite kaitsmisel. Teema tõusis komisjoni fookusesse pärast eelmisel aastal Läänemerel aset leidnud vahejuhtumeid.

Lisaks gaasijuhtme Balticconnector lõhkemisele ja Eesti-Rootsi ning Eesti-Soome sidekaabli kahjustamisele valmistab komisjonile muret ka Vene laevade aktiivsus Iirimaa ranniku lähedal piirkondades, kus kulgevad USA ja Iirimaa vahelised sidekaablid.

Seetõttu soovib Euroopa Komisjon, et Euroopa Liidu liikmesriigid teeksid rohkem koostööd kaablite ja muu veealuse taristu kaitsmisel. Kaalumisel on ka EL-i vahendite kasutamine kaablite remondilaevade ostuks, selgub Politico kätte jõudnud dokumentidest, mis eeldatavasti saavad avalikuks kolmapäeval.

Veealuste sidekaablite kaudu toimub suur osa rahvusvahelisest andmevahetusest. Iirimaa, Küpros ja Malta sõltuvad täielikult infovahetusel ülejäänud Euroopaga just sellistest kaablitest. Ometi pole ühelgi neist riikidest arenenud mereväge.

Ühe dokumendi järgi kasvas EL-i mure pärast eeldatavat gaasijuhtme ja sidekaablite sabotaaži Läänemerel.

“Venemaa sõda Ukraina vastu on avaldanud märkimisväärset mõju teadlikkusele sidevõrgustike julgeoleku kohta,” seisab dokumendis.

Esmalt soovib komisjon kaardistada paremini kaablitega kaasnevaid võimalikke riske. Plaani teine punkt on kaasajastada turvanõudeid ning läbi viia regulaarseid stressiteste.

Ekspertide töörühm selgitaks plaani järgi, kui palju sõltub taristu kõrge riskiga tarnijatest nagu Hiina. Ühtlasi koostatakse nimekirja uutest kaabliprojektidest, mis on vajalikud olemasolevate strateegiliste aukude katmiseks.

Loe rohkem:  Belgia toetab Ukrainat külmutatud Vene varadest saadud tuludega | Välismaa

Probleemiks on aga asjaolu, et EL-i pole hetkel piisavalt vahendeid veealuste kaablite rajamise ja nende kaitsmise projektide rahastamiseks.

Dokumendi järgi on selleks eraldatud 2021. kuni 2027. aasta EL-i mitmeaastases eelarves alla kahe miljardi euro, millest “ei piisa erainvesteeringute meelitamiseks nende rahastusvajaduste katmiseks”.

Komisjoni dokumendis on loetletud mitu võimalust lisavahendite leidmiseks, millest ühe variandina on pakutud välja liikmesriikide panuse suurendamine.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti ootab teistelt riikidelt suuremat panust veealuse taristu kaitsmisesse. See on oluline nii merekeskkonna kui ka rahvusvahelise julgeoleku seisukohast. EL liikmesriigid peavad koostööd tegema, et tagada veealuste kaablite ja torujuhtmete kaitse ning ennetada nende kahjustamist. Oluline on arvestada mere ökosüsteemide ja majandusliku stabiilsusega ning seista vastu võimalikele ohtudele, mis võivad tekkida taristu rikkumise tõttu. Eesti on valmis panustama ühisesse jõupingutusse ja loodab, et ka teised riigid mõistavad selle olulisust ning astuvad samme veealuse taristu kaitsmiseks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga