EL-i rahandusministrid kaaluvad eurovõlakirju kaitsevajaduste katmiseks | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! EL-i rahandusministrid kaaluvad hetkel eurovõlakirjade kasutamist kaitsevajaduste katmiseks. See samm võib olla oluline Euroopa Liidu tugevuse tagamiseks ning majandusliku stabiilsuse säilitamiseks. Arutelud selle teema üle on olulised nii Eestile kui ka kogu Euroopale. Eurovõlakirjade kasutamine võib muuta regiooni majanduse konkurentsivõimelisemaks ning tugevdada Euroopa Liidu ühtsust. See on teema, mis pakub huvi paljudele inimestele üle Euroopa ning võib mõjutada ka teie elu siin Eestis.

Euroopa Liidu rahandusministrid kogunesid reedel kahepäevasele kohtumisele Gentis, et arutada võimalusi ühenduse kasvavate kaitsevajaduste rahuldamiseks. Ühe võimalusena kaalutakse eurovõlakirjade emiteerimist, teise variandina on kaalul Euroopa Investeerimispanga (EIB) mandaadi muutmine, et see saaks kaasrahastada riigikaitseprojekte.

“Meil on vaja vaadata, kuidas me saaksime kasutada EIB-d rahastamaks väljakutseid, mis meil on Euroopas,” ütles Belgia rahandusminister Vincent Van Peteghem ajakirjanikele reedel.

Esinedes EL-i rahandusministrite kahepäevase kohtumise alguses Gentis, ütles ta, et loomulikult on rohepööre, digiüleminek, strateegiline autonoomia ja konkurentsivõime olulised.

“Kuid praeguses globaalses olukorras on ka riigikaitse ja julgeoleku teema oluline. Seega tuleb meil selgitada välja, mis on meie võimalused,” lisas ta.

EL otsib võimalusi kaitseinvesteeringute suurendamiseks ja kaitsetööstuse arendamiseks pärast kolme aastakümmet alarahastust külma sõja lõpust alates. Ühe variandina on kaalumisel eurovõlakirjade emiteerimine ehk EL-i ühine laenamine, teise variandina arutatakse EIB vahendite kasutamist kaitseinvesteeringute toetamiseks.

Ühiseid rahandusmeetmeid tuleks kasutada Euroopa konkurentsivõime ja julgeoleku parandamiseks, ütles Hispaania majandusminister Carlos Cuerpo Bloomberg TV-le.

“On oluline osa, kui me räägime kaitsevaldkonnast, mis on EL-i kaitsetööstus ja muidugi Euroopa julgeoleku tugevdamine. See pole ainult ühise emiteerimise osa, vaid ka EL-i institutsioonide kasutamine nende projektide rahastamiseks,” ütles Cuerpo.

Euroala rahandusministrite ehk eurogrupi kohtumisi juhtiv Paschal Donohoe tunnistas samas, et lähiajal tegelevad riigikaitse rahastamisega liikmesriigid ise.

“Mis toimub praegu, on see, et riigid teevad tugevamaid ja suuremaid panuseid enda ja Euroopa kaitsesse riiklikul tasandil. Teisi valikuid, kuidas me saaksime parandada EL-i julgeolekut, tuleb kaaluda, kuid praegu jätkub see liikmesriikide pingutuste näol rahvuslikul tasandil,” ütles Donohoe.

EL-i rahandusministrid kaaluvad eurovõlakirju kaitsevajaduste katmiseks, kuid sellel teemal on erinevaid arvamusi ja seisukohti. Eesti seisukohalt on oluline jälgida, kuidas see otsus võiks mõjutada meie majandust ja eelarvet. Samuti tuleb arvestada Euroopa Liidu ühtsuse ja solidaarsuse põhimõtetega. Lõplik otsus võib kujuneda pikaks ja keeruliseks protsessiks, kuid see on oluline samm euroala stabiilsuse tagamiseks. Eesti jaoks tuleb jälgida, et eurovõlakirjad vastaksid meie riigi huvidele ja aitaksid kaasa meie majanduse jätkuvale arengule.