EL-i juhid soovivad sanktsioone Valgevenele, Põhja-Koreale ja Iraanile | Välismaa

Eesti EL-i juhid on võtnud kindla seisukoha ning väljendanud soovi kehtestada sanktsioone Valgevenele, Põhja-Koreale ja Iraanile. Nende riikide režiimid on rikkunud inimõigusi ja rahvusvahelisi norme ning seetõttu on vaja astuda vastumeetmeid nende tegevusele. Euroopa Liit peab seisma demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja rahu säilimise eest ning valitsusjuhid on otsustanud mitte jääda käed rüpes, vaid tegutseda resoluutselt nende autoritaarsete režiimide vastu. Sanktsioonide kehtestamine on vaid üks samm selles suunas, et sundida neid riike muutma oma poliitikat ja austama rahvusvahelisi norme.

Euroopa Liidu valitsusjuhid kavatsevad kutsuda järgmisel nädalal toimuva Euroopa Ülemkogu raames üles kehtestama uusi sanktsioone Valgevenele, Põhja-Koreale ja Iraanile seoses nende riikide Venemaale osutatud abiga sõjas Ukraina vastu.

“Venemaa ligipääs tundlikele kaupadele ja lahinguväljal tähtsatele tehnoloogiatele peab olema jätkuvalt piiratud. Selle alla kuulub kolmandates riikides tegutsevate ning sellist kaubavahetust võimaldavate organisatsioonide sihtimine,” seisab 21. märtsil algava Euroopa Ülemkogu järelduste mustandis.

EL soovib suurendada Ukraina abistamist. Kolmapäeval peaksid liikmesriigid heaks kiitma Ukrainale saadetud sõjaabi hüvitamiseks mõeldud Euroopa rahurahastu suurendamist, mis võimaldab liikmesriikidel saata Ukrainale rohkem relvi oma varudest.

Ühendus kiitis heaks veebruari lõpus 13. Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi, mis oli enamasti suunatud juba kehtivate sanktsioonide paremale jõustamisele.

Samuti arutavad valitsusjuhid senist progressi külmutatud Vene varade kasutuselevõtu teemal Ukraina heaks. Lääneriikides on külmutatud 260 miljardi euro väärtuses Vene varasid, millest omakorda rohkem kui kaks kolmandikku on külmutatud EL-i sees.

EL soovib maksustada külmutatud varadelt teenitud kasumeid ning suunata need Ukraina abistamiseks. Kui Euroopa Komisjon saab kõikide liikmesriikide nõusoleku, võib Ukraina saada kuni kolm miljardit sellisel viisil teenitud eurot juba juulis. Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles veebruaris, et konfiskeeritud kasumeid tuleb kasutada Ukraina relvastamiseks.

Ühtlasi kavatseb Euroopa Ülemkogu korrata oma varasemat üleskutset relvarahule Iisraeli ja Hamasi sõjas. Suur osa Gaza elanikkonnast kannatab toidu ja ravimite puuduse all. EL-i valitsusjuhtide tippkohtumise järelduse mustandis seisab, et EL soovib, et edaspidi algaks töö püsiva rahu saavutamise nimel, mis põhineks kahe riigi lahendusel ehk Palestiina riigi loomisel.

EL-i valitsusjuhid kavatsevad hukka mõista ka Iisraeli otsuse lubada 3500 maja ehitust iisraellaste jaoks Läänekaldal, on kirjas tippkohtumise järelduste mustandis.

Eesti juhid on seisukohal, et sanktsioonid Valgevene, Põhja-Korea ja Iraani vastu on vajalikud, et kaitsta rahvusvahelist julgeolekut ja inimõigusi. EL-i juhtide soov sanktsioonide järele näitab nende pühendumust demokraatia, õigusriigi ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetele. Samuti näitab see nende valmisolekut võtta vastutus ja seista vastu autoritaarsete režiimide agressioonile ja kuritarvitustele. Olles ühtne ja järjepidev, suudab EL tõhusalt toime tulla nende riikidega seotud väljakutsetega ja aidata kaasa rahu ja stabiilsuse tagamisele maailmas.