Eksperdid: Rootsi liitumine NATO-ga muudab Läänemere julgeoleku plaanimise lihtsamaks | Eesti

2111891h493bt24

Eesti eksperdid on väljendanud rõõmu Rootsi otsuse üle liituda NATO-ga ning näevad selles olulist sammu Läänemere piirkonna julgeoleku tugevdamiseks. Rootsi liitumine NATO-ga muudab Läänemere julgeoleku plaanimise oluliselt lihtsamaks ja tõhusamaks. See tugevdab allianssi kohalolekut piirkonnas ning suurendab vastupanuvõimet võimalikele ohtudele. Eesti julgeoleku eksperdid on seisukohal, et Rootsi kaasamine NATO-sse on oluline samm ühise julgeoleku tagamise suunas ning võimaldab tõhusamat koostööd lähiriikidega.

Rootsi liitumine NATO-ga on justkui killumängu viimane tükk, mis muudab Läänemere piirkonna terviklikuks pildiks.

“See tähendab kiiremat infovahetust. See tähendab seda, et planeerida nendega koos on lihtsam. Kui me vaatame geograafilist kaarti, siis on selge, et Põhjamaades ei teki auku sisse, vaid me teame, et Rootsi on algusest peale meiega,” lausus kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Eero Rebo.

“Selles kontekstis on väga oluline Gotlandi saar, mis põhimõtteliselt on Läänemere lukk. Umbes sarnane lukk nagu Island on Atlandile, nii et strateegiliselt väga oluline,” märkis Eesti endine suursaadik Rootsis Margus Kolga.

Rootsil on pikkade traditsioonidega tugev merevägi, mis suudab Läänemerel oskuslikult tegutseda. Samuti on olulised nende allveelaevad.

“Allveelaevad on sõjalises mõttes peidetud ressurss või peidetud võime. Kellel see olemas on, saab operatsioone ellu viia teistsuguste, oluliselt katvamate meetoditega kui teised,” ütles Kolga.

“Rootsi merevägi on eelkõige välja arendatud selleks, et tegutseda Läänemere regioonis. Laevad on selle võrra väiksemad, need ei ole kunagi disainitud selleks, et Põhja-Atlandil näiteks tegutseda,” lausus julgeolekuekspert Martin Hurt.

Rootsi mereväe tugevusest on palju räägitud, aga neil on ka muid olulisi võimekusi.

“Kindlasti üks oluline võimekus on ülekaal õhus. Rootsil on minu teada 120 Gripeni hävitajat, mis on väga, väga tugev sõjaline jõud,” lausus Kolga.

Loe rohkem:  Ülikoolides algas sisseastumisperiood | Eesti

“Rootsi lennuväljad toovad võimalusi juurde. Samamoodi igasugune lennuvahendite hajutamine on hea ja see võimaldab anda sügavust meie kaitsetegevusele juurde,” ütles Rebo.

Samuti panustab Rootsi NATO-sse eelhoiatussüsteemidega. Neil on ka märkimisväärne luurevõimekus ja kaitsetööstus.

“Rootsi on väidetavalt üks vähestest Euroopa riikidest, kes toodab sõjalisi platvorme kõikides sõjalistes mõõtmetes ja kõikide relvaliikide jaoks. Neid riike on üldse Euroopas väidetavalt neli. Rootsi kõrval Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Need on ka ajalooliselt väga sügavad ja pikaajalised ja kõrgtehnoloogilised lahendused,” lausus Kolga.

Rootsi maavägi on aga viimase kümnendi jooksul väiksemaks muutunud. Hurda sõnul keskenduti külma sõja järel ainult ekspeditsioonivägedele ja välioperatsioonidele.

“Kui hakati peale 2014. aasta Krimmi okupeerimist ja Vene agressiooni käivitumist Ukraina vastu Rootsi kaitseväge tugevdama, siis selleks eraldati selgelt liiga vähe raha, nii et see kaitsevõime on kindlasti arenemisjärgus alles,” ütles ta.

“Kui me vaatame Rootsi 12-miljardist aastaeelarvet riigikaitsesse, siis see võimaldab neil tulevikus väga kiiresti areneda. Seda enam, et seal on olemas tööstuslik baas,” märkis Rebo.

Vaatamata sellele, et NATO Läänemere pusle on nüüd koos, ripub endiselt õhus küsimus, kui hästi erinevad tükid omavahel sobituvad. Alliansi sõjaline juhtimine ja planeerimine on jaotatud erinevate ühendväejuhatuste vahel. Taani ja Soome on Hollandis asuva Brunssumi, Norra aga USA-s Norfolki all. Rootslased vaatavad nüüd samuti ameeriklaste poole. See on tekitanud hirmu, et Balti riigid jäävad kahe väejuhatuse ja planeerimise piiri peale.

“Rootsi on osaliselt Läänemere riik, aga osaliselt on ka Arktika riik ja ta vaatab põhja poole ja ta on ajalooliselt seda alati teinud. Rootslastel on mõnevõrra teised huvid kui on Eestil, Lätil, Leedul. Kus erinevad piirijooned hakkavad jooksma NATO erinevate ühendväejuhatuste vahel, need otsused on tegemata,” lausus Hurt.

Loe rohkem:  Eesti Päevaleht: Herem lahkub suvel kaitseväe juhi ametist | Eesti

“See piir on mõtteline piir, mille üle on võimalik koordineerida ja on võimalik tekitada kas lisaplaane või osa plaane, millega saab Rootsi toetada ka Baltikumi,” ütles Rebo.

Rebo sõnul on selge, et Rootsi liikmesusega muutuvad NATO kaitsetegevused tõhusamaks ja see vähendab ka Venemaa ohtu.

“Kui me räägime Kaliningradist, siis venelaste poole pealt vaadates see, et nad õnnestuksid merel, õhus, muutub väiksemaks, mis tähendab, et Suwalki koridori kaitsmine on järjest olulisem teema meie lõunanaabrite pool,” ütles Rebo.

“Kaliningradi varustamine juba rahuajal on keeruline, aga sõjaajal muutub veelgi selgemaks, et Rootsi kohe kindlasti sõjaolukorras ei jälgiks passiivselt, kuidas Venemaa üritab Kaliningradi varustada,” lausus Hurt.

Hurda hinnangul ei toimu Rootsis NATO-ga liitumise tulemusel mingisugust suurt sõjalis-tehnilist revolutsiooni.

“Pigem on see inimeste mõtteviiside muutumine, mis on oluline ja mis kestab kindlasti aastaid. Siiamaani Rootsi on ikkagi harjunud sellega, et ta on alliansiväline, mis tähendab seda, et ta juba väga pikka aega on eeldanud, et ta jääb sõjalistest konfliktidest kõrvale,” lausus Hurt.

Rootsi otsus liituda NATO-ga on oluline samm Läänemere piirkonna julgeoleku tagamisel. Eksperdid usuvad, et see muudab julgeoleku plaanimise lihtsamaks ning tugevdab NATO kohalolekut regioonis. Eesti, olles juba NATO liige, tervitab Rootsi otsust ning loodab, et see toob kaasa suurema julgeoleku ja stabiilsuse kogu piirkonnale. Ühiste jõupingutuste abil saame tõhusamalt vastu seista ohtudele, mis võivad ohustada meie turvalisust Läänemere ümbruses.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga