Eestis on kanda kinnitamas koerte südameusstõbe põhjustav parasiit | Loodus

Tervist, kallid loomasõbrad! Eestis on levinud murettekitav uudis koerte südameusstõve levikust, mida põhjustab parasiit. See tõsine probleem võib mõjutada meie neljajalgseid sõpru ning nende tervist oluliselt kahjustada. On oluline olla teadlik sellest ohtlikust haigusest ja võtta vajalikke ennetavaid meetmeid, et kaitsta oma lemmikloomi. Loodame, et koos saame võidelda selle parasiidi vastu ja tagada meie karvastele kaaslastele tervisliku ja õnneliku elu Eestis.

Eestis on hakanud paiguti levima varem eksootiliseks peetud ja välisriikides reisimisega seostatud parasiitne koerte südameuss, mis põhjustab koertele väga erinevaid tervisemuresid. Eesti Maaülikooli teadlaste sõnul võib selles oma rolli mängida nii kliimamuutus kui ka lemmikloomade suurenenud liikumine.

“Meie uuringust selgub, et selle haigusega nakatumiseks ei ole enam vaja Eestist välja reisida. Diagnoosisime haigustekitaja ka neil kodukoertel, kes ei ole kunagi väljaspool Eesti riigi territooriumit viibinud – ei reisinud ega ka teistest riikidest meile sisse toodud. See kinnitas parasiidi lokaalset levikut,” nentis Eesti Maaülikooli nooremteadur ja loomaarst Maare Mõttus, leide kirjeldava töö esimene autor.

Südameusstõbe tekitab koerte südameuss (Dirofilaria immitis). Parasiitne ümaruss kasutab vaheperemehena pistesääsklasi. Peamisteks põhiperemeesteks olevate koerte nakatamise järel asub parasiit elama loomade südamesse ja kopsuarteritesse.

Sõltuvalt koerast võivad selle tagajärjed märkimisväärselt erineda. Mõnel juhul võib sellega kaasneda näiteks loidus, kaalukadu, köha ja koormustaluvuse langus. Halvemal juhul tekitavad täiskasvanud parasiidid ummistuse südameklapi piirkonnas või südamest väljuvates veresoontes. Ravita jäädes päädib see looma surmaga.

Seni on seostatud Eestis koerte südameussiga nakatumist eeskätt välisreisidega. Parasiiti on levinud peaaegu kõikjal maailmas, kuid eelkõige soojemates maades, näiteks Lõuna-Euroopa riikides nagu Hispaanias ja Itaalias. Sealne kliima võimaldab koerte südameussile sobivatel pistesääskedel tegutseda aastaringselt.

Aastatel 2021–2022 Eesti Maaülikooli väikeloomakliinikus südameusstõve diagnoosi saanud ja ravitud koerte haigusjuhtumite analüüs annab aga Mõttuse sõnul alust arvata, et D. immitis‘e levikut on Eestis tugevalt alahinnatud. Kahtlustada võib parasiidi kohapealset levikut.

Ilmselt toodi parasiit Eestisse imporditud koertega. “Me ei tea, mil määral esineb seda parasiiti näiteks põhiperemeestes, täiskasvanuna talvituvate siirutajate (pistesääsklaste) populatsioonis või eri liiki metsloomadel. On tugev kahtlus, et see parasiit võib levida ka meil metsatüüpi elutsüklis. Näiteks võib see esineda peremeesliikidel nagu rebane, kährikkoer, hunt, karu ja paljud teised,” tõdes Mõttus. Täpsema ülevaate saamiseks on vaja täiendavaid uuringuid.

Ehkki koerte südameuss kasutab põhiperemehena koeri, suudab see nakatada ka inimesi. “Kuna parasiidil on zoonoosne potentsiaal, muudab see haigustekitaja oluliseks ka inimmeditsiini seisukohalt,” märkis nooremteadur. Piirkondades, kus on täheldatud nakatumiste kasvu loomade seas, on märgatud ka rohkem inimjuhte.

Eestis pole viimaseid siiski veel registreeritud. Inimestel kulgeb haigus enamasti asümptomaatiliselt, kuid võivad esineda erinevad kliinilised tunnused. Peamiselt on kirjeldatud kopsukoe muutuseid, mis tekivad parasiidivastse kapseldumisel. Esineb ka seletamatut vahelduva kuluga palavikku, valu rindkere piirkonnas, väsimust, vaba vedeliku rinnaõõnes jms.

Oma lemmikuid ei peaks inimesed selle koha pealt siiski otseselt kartma. “Haigustekitaja ei levi otse nakatunud peremehelt, näiteks koeralt, inimesele, vaid ülekandumiseks on vajalik ikkagi pistesääsk, kelles toimub esmalt parasiidi vahepealne areng,” selgitas Mõttus.

Nooremteaduri hinnangul oli parasiidi Eestisse jõudmise juures oma roll mängida ilmselt nii kliimamuutusel kui ka lemmikloomade suurenenud levikul. “Parasiidi arengutsükli kiirus vektorites on otseses seoses väliskeskkonna temperatuuriga. Seega on oodata, et parasiidi levik intensiivistub soojemate perioodide pikenedes. Lisaks sellele on viimases pistesääsklaste liigilise mitmekesisuse uuringus tuvastatud Eestis uusi sääseliike. On ootuspärane, et kliima muutumisega võib tulevikus meie ala osutuda sobivaks elupaigaks uutele siirutaja-liikidele,” leidis Mõttus.

Kriiside, sh ka Ukraina sõja tõttu pagevad koos inimestega ka nende lemmikloomad. “Peame sellega arvestama, et koos lemmikutega võivad meie regiooni jõuda haigustekitajad, mis on meie piirkonnale võõrad. Sama probleem puudutab päästetud loomi. Nagu uudises mainitud, on see haigustekitaja Euroopas endeemiline just lõunapoolsetes riikides, näiteks Hispaania, Itaalia jne, kuid areaal laieneb jõudsalt põhja poole,” sõnas Maare Mõttus.

Uuring ilmus ajakirjas Parasites & Vectors.

Kuidas nakatumist ennetada ja mida teha nakatumiskahtluse korral?

Südameusstõve tekitaja vastu pole võimalik vaktsineerida. Nakatumise vältimiseks on võimalik kasutada näiteks erineva toimeaine välisparasiiditõrje preparaate. Need ei lase siirutajatel lemmiklooma hammustada või hävitavad vastsestaadiumis olevad haigustekitajad, sõltuvalt millise toimemehhanismiga preparaati kasutatakse.

Soovitav on teha ka korrapäraselt ja kõiki juhiseid järgides parasiiditõrjet, mille kohta loomaomanik saab infot oma loomaarstilt. Ebapiisav või ebakorrektne ravimi manustamine suurendab riski haigustekitajal resistentsuse kujunemiseks. Oluline on ka lemmikloomaga reisiplaanide tegemisel teada sihtkohas levivaid infektsioonhaiguseid, nende siirutajaid ja võimalike ennetamise meetmeid. Sellegi kohta on võimalik nõu küsida oma loomaarstilt.

Nakatumiskahtluse korral saab teha kiirtesti pea igas loomakliinikus. Sellele kinnitust saades uuritakse looma täpsemalt. Paljud loomakliinikud teevad seepeale ka edasist diagnostikat, saates proove välislaboritesse diagnoosi kinnitamiseks. Vajadusel on igal loomaarstil võimalik täiendavalt nõu pidada süvitsi parasitoloogia valdkonnaga tegelevate kolleegide või teadustöötajatega. Soovituslik on südame ultraheliuuring,

Kuna täiskasvanud parasiitide ravi on nakatunud koerale potentsiaalselt eluohtlik, on äärmiselt oluline, et ravi teostav arst oleks väga hästi kursis võimalike riskidega ning oskaks anda omanikule enne ravi alustamist piisavalt infot ravi ja sellega seonduvate ohtude kohta. Lisaks sellele on oluline, et kogu ravitsükkel saaks korrektselt läbitud. Vajadusel peab seda kordama.

Selle artikli põhjal võib öelda, et Eestis on tõepoolest kanda kinnitamas koerte südameusstõbe põhjustav parasiit ning see on oluline probleem nii loomadele kui ka nende omanikele. Loomade vaktsineerimine ja regulaarne loomaarsti külastamine võivad aidata ennetada parasiidi levikut ja leevendada sellest tingitud terviseprobleeme. Samuti on oluline teavitada ja harida loomaomanikke sellest ohtlikust parasiidist ning võtta ennetavaid meetmeid selle leviku tõkestamiseks. Tervislikud loomad on õnnelikumad ja nende omanikele pakub see suuremat rõõmu ja meelerahu.