Linnugripp võib Antarktikas tõsist hävitustööd teha | Loodus

2317719h98fat24

Antarktika, maailma külmem ja kõige hõredama asustusega mandri elanikud seisavad silmitsi uue ohuga – linnugripi levikuga. Haigus, mis on tavaliselt seotud soojemate kliimavöötmetega, võib Antarktika tundlikus ökosüsteemis tekitada tõsist kahju. Teadlased on mures selle potentsiaalse mõju pärast sealsetele lindudele ja teistele elusolenditele. Kas Antarktika on suuteline taluma veel üht keskkonnakatastroofi või kas meil tuleb midagi ette võtta selle ärahoidmiseks?

Hispaania teadlased kinnitasid möödunud kuul, et linnugripi üks kõige nakkavamaid tüvesid H5N1 on levinud Antarktikasse, sest Argentiina uurimisjaama lähedalt leiti kaks surnud Änni. Möödunud nädalal teatasid Tšiili teadlased nakkuse levikust Adeelia pingviinide ning kormoranide seas.

Haiguspuhangu ulatus pole hetkel veel teada, kuid eksperdid kardavad, et viirus võib hakata kiiresti levima tihedalt koos pesitsevate lindude, eelkõige pingviinide seas.

Praegu on viirust avastatud ainult Antarktika poolsaarelt ja Antarktika lähedastelt saartelt, kuid teadlaste hinnangul võivad linnud kanda selle üle kogu lõunamandri laiali. Seetõttu võib laiaulatuslik puhang tuua kaasa Antarktika lindude massisurma.

H5N1 tüvi avastati esmakordselt 2020. aastal ja tõenäoliselt tekkis see mõnes suures linnufarmis. Peatselt sai see domineerivaks tüveks Euroopas, Aasias ja Lähis-Idas. 2021. aastal levis see ka Põhja- ja Lõuna Ameerikasse. Pärast Lõuna-Ameerikasse jõudmist on viirus põhjustanud ainuüksi Tšiilis ja Peruus ligikaudu 600 000 merelinnu surma.

2023. aastal avastati H5N1 tüvi Falklandi saartelt, kus see põhjustas hävitustööd kohaliku linnupopulatsiooni seas. Hiljem leiti viirust ka Lõuna-Georgia saartelt, mis paiknevad Antarktika rannikust umbes 1500 kilomeetri kaugusel.

Kõik ei paista siiski täiesti trööstitu. Ajakirjas Science ilmunud artikli andmetel viitavad Antarktikast saabunud teated, et nakatunud pingviinide suremus on arvatust märksa madalam. Seitse nakatunud Adeelia pingviini on osutunud sisuliselt immuunseks. Miks see nii on, ei oska teadlased veel öelda.

Loe rohkem:  Püütonilihast võib saada tulevikus alternatiiv veiselihale | Loodus

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.

Kokkuvõttes võib öelda, et linnugripp võib Antarktikas põhjustada tõsist hävitustööd loodusele. Kuigi sealne linnustik on juba praegu madala liigirikkusega, võivad haigustekitajad mõjutada tundlikke ökosüsteeme ja ohustada kriitiliselt ohustatud liike. Seetõttu on oluline jälgida ja kontrollida linnugripiga seotud ohte Antarktika piirkonnas ning võtta vajalikke ennetavaid meetmeid, et kaitsta sealset elurikkust ja säilitada selle unikaalset loodust.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga