Eesti toetab Ukraina arengut iga-aastaselt 14 miljoniga | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Eesti on pühendunud toetama Ukraina arengut igal aastal 14 miljoniga. Oleme pühendunud sellele, et aidata Ukrainal saavutada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust ning tugevdada nende demokraatlikke institutsioone. Meie eesmärgiks on luua tugevam ja vastupidavam kogukond, mis aitab kaasa piirkonna stabiilsusele ja arengule. Oleme uhked selle üle, et saame anda oma panuse Ukraina tuleviku helgemaks muutmisel ning jääme kindlaks sellele missioonile ka tulevikus. Tuginedes meie vastastikusele ajaloole ja tugevatele suhetele, oleme kindlalt Ukraina kõrval nende arengu toetamisel.

“Riigieelarve strateegia näeb ette 14 miljonit, neid vahendeid hakkab peamiselt kasutama meie rakendusasutus, Eesti arengukoostöö keskus (ESTDEV). Meie asutajaõiguse ootustega andsime ESTDEV-ile kasutada 12,8 miljonit, lisaks rakendame sellest 14 miljonist ühe miljoni Ukrainas humanitaarabiks ja 200 000 selleks, et toetada Eesti ettevõtjate koostööd Ukrainaga,” ütles välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö küsimuste asekantsler Mariin Ratnik ERR-ile.

Ta lisas, et see abi antakse lähtuvalt jaanuari alguses valitsuse kabinetinõupidamisel heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengukoostöö strateegiast ning Ukraina ülesehitamise põhimõtetest ja tegevuskavast.

“Valitsus lisaks sellele, et uuendas Ukraina ülesehitamise põhimõtted, leppis ka põhimõtteliselt kokku, millised võiks olla need valdkonnad, kus Eesti saaks olla selle tegelikult üsna pisku rahaga edukas ja kõige paremini Ukrainat toetada,” lisas Ratnik. “Need on sektorid, kus me ise oleme olnud, tulles sarnasest ühiskonnast, kust Ukraina üritab välja saada: haridussüsteemi reform, tervishoiusüsteemi areng, digi- ja küberlahendused,” selgitas ta.

Lisaks vajab Ukraina täna hädasti ka kõike, mis puudutab abi reaalsel ehitamisel. “Nii et ka meie kogemus ehitamises on see, mida me pakume,” märkis Ratnik.

Asekantsler rääkis, et Eesti arenguabi tähendab lisaks materiaalsele abile just suuresti Ukraina ühiskonna ja inimeste toetamist uuenduste tegemisel, uute ja efektiivsemate süsteemide ja protsesside käivitamisel. Ta tõi näiteks Žõtomiri oblastisse ehitatud lasteaia, kus uue hoone ja selle Ukraina tavadest erineva ruumilahendusega käis kaasas ka sealsete lasteaiakasvatajate ja pedagoogide koolitamine, et nad oskaksid uut keskkonda maksimaalselt laste arendamiseks ära kasutada.

Väga palju arvestab Eesti oma arenguabi andmisel ka sellega, et Ukraina peaks kohe-kohe alustama liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga. Ka siin saab Eesti oma liitumiseelsete kogemuste põhjal Ukrainale mõndagi pakkuda.

ESTDEV-i tegevjuht Klen Jäärats rääkis, et agentuur on nüüdseks kasvanud nii võimekaks, et paljud rahvusvahelised partnerid peavad võimalikuks sellega koostööd teha, kuna usaldavad selle protseduure, raamatupidamist ja suutlikkust projekte juhtida. See annab aga võimaluse Eesti suhteliselt väikseid vahendeid teiste riikide ja suurte rahvusvaheliste organisatsioonide pakutava raha abil võimendada. “Meil on valmidus koha peal tegutseda, aga seda pole mitte kõigil(, kellel on raha – toim.),” selgitas ta.

Ka tema rõhutas Eesti praeguseks ligi 25-aastast kogemust [Euroopa Liidu] abi vastuvõtmisel ja ärakasutamisel, mida me nüüd saame Ukrainale abi andes arvestada.

Lisaks sellele, et Eesti teeb arengukoostööd oma fookuspartneriks valitud Ukraina Žõtomõri oblastis, on siiski mitmeid valdkondi, kus suudame abi pakkuda Ukraina-üleselt.

“Jah, meie fookus on Žõtomõr, aga see ei tähenda seda, et me näiteks digi- või küberkoostööd ei teeks laiemalt või et neid samu projekte, mida me Žõtomõris ellu viime, ei oleks võimalik rakendada mujal Ukrainas,” ütles Ratnik. “Žõtomõri saab võtta nii-öelda fookus-regioonina, kus me paneme seemne mulda, mida saab siis laiendada üle Ukraina.”

Küsimusele, milleks kasutatakse Eesti ettevõtete tegevuse toetamiseks Ukrainas mõeldud 200 000 eurot, selgitas asekantsler, et see on mõeldud peamiselt ettevõtjate kokkuviimiseks võimalike Ukraina partneritega.

“Näiteks on Eesti ettevõtjaid, kes on ka täna väga huvitatud Ukrainaga täiesti tavalist majanduskoostööd tegema, olema partnerlussuhetes, kas midagi müüma, ostma, seal tootma. /—/ Aga selleks on loomulikult vaja ka Ukraina-poolseid partnereid, et nad teaksid, mida meil on pakkuda ja samamoodi, et meie inimesed, meie ettevõtjad teaksid, millised on Ukraina vajadused. Nende otsuste kokkuviimine, kas siis erinevate seminaride business to business kontaktide, visiitide, kõige muu näol peaks olema see, mis seda toetab,” rääkis Ratnik.

Ta viitas ka sellele, et Maailmapanga hinnangul kulub Ukraina ülesehitamiseks pärast sõda üle 400 miljardi euro.

“See ei saa olema rahastatud nende 14 miljoni najal, mis Eesti riik täna aastas suudab kahepoolsetesse projektidesse panna, vaid see tuleb ikkagi suurematelt doonoritelt, suurematelt, finantsinstitutsioonidelt nagu Maailmapank, Rahvusvaheline Valuutafond, EBRD, Euroopa Investeerimispank ja nii edasi, ja kõik need asutused ei teosta projekte ise, vaid pakuvad projektirahastused välja, neile on võimalik kandideerida. Ja läbi selle on ettevõtjatel siis ka võimalik selles suuremas protsessis osaleda,” ütles välisministeeriumi asekantsler.

See annab tulevikus maksutulu ka Eesti riigile, lisas ta. “Arusaadavalt on Ukraina majanduse käigus hoidmine läbi ettevõtluse ja ettevõtete-vahelise koostöö see, mis vähendab seda kulu, mis tulevikus tekib kõikidel doonoritel, kes ka meie oleme, et Ukrainat üles ehitada,” tõdes Ratnik.

ESTDEV-i eelmise aasta eelarve oli 21,9 miljonit eurot, kuid Ratnik ja Jäärats ütlesid, et Eestis annavad väga suures mahus arenguabi ka E-riigi Akadeemia ning MTÜ-d Mondo ja Pagulasabi, mis saavad suures osa oma rahastusest mujalt kui Eesti riigieelarvest.

Eesti toetab Ukraina arengut igal aastal 14 miljoni euroga, mis on oluline samm kahe riigi vahelise strateegilise partnerluse tugevdamise suunas. See toetus aitab Ukrainal edendada oma majandust, poliitikat ja ühiskonda ning pakub tuge riigi stabiilsusele ja julgeolekule. Eesti pühendumus Ukraina toetamisele näitab meie soovi aidata kaasa demokraatlike väärtuste ja arengu edendamisele Ida-Euroopas. Selline koostöö aitab tugevdada meie kahe riigi vahelisi suhteid ja loob aluse vastastikusele kasule ja koostööle tulevikus.