Eesti toetab EL-väliste riikide töötajate andmebaasi loomist | Majandus

Eesti on otsustanud toetada EL-väliste riikide töötajate andmebaasi loomist, mis on oluline samm majandusliku koostöö ja arengu edendamiseks. Andmebaasi loomine võimaldab jälgida ja hinnata töötajate oskusi ning kvalifikatsioone, mis omakorda aitab kaasa efektiivsema tööturupoliitika kujundamisele. See algatus mitte ainult ei tugevda Eesti ja teiste riikidevahelist koostööd, vaid aitab ka luua soodsamaid tingimusi rände ja tööjõu liikumise jaoks. Töötajate andmebaasi loomine on oluline samm nii majanduse kui ka ühiskonna arengu edendamiseks.

Eesti otsustas toetada Euroopa Liidu algatust, millega luuakse andmebaas kolmandatest riikidest pärit tööotsijatest, keda EL-i riikide ettevõtted saaksid tööle võtta, kui nad ei leia sobivaid inimesi oma riigist või mujalt EL-ist.

“Eesti toetab Euroopa Liidu talendireservi loomist rahvusvahelise värbamise lihtsustamiseks, kui sellega liitumine on liikmesriikidele vabatahtlik,” ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Laura Laaster reedel ERR-ile. Valitsus kinnitas tema sõnul Eesti seisukohad talendireservi loomise teemal oma neljapäevasel istungil.

Euroopa Liidus praegu ettevalmistamisel oleva määrusega luuakse EL-ülene talendireservi IT-platvorm, mille abil loodetakse hõlbustada liidust väljas elavate kolmandatest riikidest pärit oskustööliste ja töötajate värbamist Euroopa Liidus asuvate tööandjate poolt, aidates eelkõige leida töötajaid tööjõupuudusega tööaladele. Talendireserviga saavad liituda liikmesriigid, mitte individuaalsed tööandjad.

Eesti jaoks on oluline, et liikmesriigid saaksid talendireserviga ühinemisel lähtudes oma tööturu vajadustest otsustada, mis on need tööjõupuudusega kutsealad, mille tööpakkumisi talendireservi kaudu saab avaldada, rõhutas Laaster. Samuti peab Eesti oluliseks põhimõtet, et talendireservis osalemine ei mõjuta liikmesriikide sisserände reegleid, lisas ta. Enne tööle asumist peab kolmanda riigi tööotsija läbima vastavad siseriiklikud menetlused, samas liikmesriikidel on eelnõu kohaselt võimalus luua kiirendatud rändemenetlusi.

Eesti ise hakkab kaaluma talendireserviga liitumist siis, kui on selgunud selle toimimise tingimused, kaasnevad kulud ja halduskoormus ning on analüüsitud, millistel kutsealadel on Eestis enim vajadust talendireservi vahendusel välistöötajate värbamist soodustada. Tööjõupuudusega valdkondade määratlemisel saab tugineda OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosidele, selgitas ministeeriumi pressiesindaja.

Plaani kohaselt saavad kolmandatest riikidest pärit tööotsijad luua talendireservi platvormil oma profiili ning selle abil vabu töökohti otsida. Lisaks plaanitakse luua talendireservi keskkonnas ka funktsioon, mis näitab, kas tööotsija on saanud mõne liikmesriigi kulul juba väljaõpet või täienduskoolitust. Siis oleks tööotsija profiil aasta jooksul nähtav vaid konkreetsele liikmesriigile, kes tööotsijasse investeeris, kuid kui selle aja jooksul värbamist ei toimu, saab tööotsija profil avalikuks kõigile platvormil osalevate riikide tööandjatele.

Platvormi loomisel plaanitakse tugineda Euroopa tööotsingu portaali EURES lahendustele ning tööotsijad registreeritakse Europassi süsteemi kaudu. Tööjõupuudusega kutsealade nimekirja on kavas pidevalt ajakohastada.

Eesti rõhutab valitsuse kinnitatud seisukohtades ka soovi maksimaalselt ära kasutada juba olemasolevaid lahendusi nagu EURES, Europass, EL-i ühtne digivärav, et minimeerida nii Euroopa Liidu kui liikmesriikide kulusid ja vältida dubleerimist. Samuti ei tohik algatusega sekkuda liikmesriikide sisserände regulatsiooni, muuhulgas ei tohiks sellega kaasneda võimalust siseneda Euroopa Liitu töö otsimiseks.

Algatusega ei looks Euroopa Liit uut asutust, küll aga uue struktuuriüksuse Euroopa Komisjonis. Samuti luuakse talendireservis osalevatest riikidest koosnev juhtrühm. Osalevad riigid peavad määrama riikliku kontaktpunkti, kellele langeb suurem osa tööandjate ja tööotsijate sobitamise töökoormusest.

Samuti tuleb luua EL-i talendireservi IT-platvorm, mille valmimine võiks jääda 2027. aastasse. Platvormi loomisega aastatel 2026-2027 samaaegselt tuleks koostöös osalevate liikmesriikidega tagada riiklike andmebaaside koostalitlusvõime ELi talendireserviga. Seega peavad liituda soovivad liikmesriigid tagama vajalikud ressursid IT-arendusteks.

Euroopa Komisjon on eeldanud, et 2030. aastaks osaleb EL-i talendireservis vähemalt 11 ja kõige rohkem 20 liikmesriiki ning hiljem ühineb veel liikmesriike. Kui läbirääkimiste käigus selgub, et huvi on kasin, võib olla vaja teha ümberarvutusi, et hinnata sellise mehhanismi loomise mõistlikkust EL tasandil.

Kokkuvõttes on selge, et Eesti on valmis toetama EL-väliste riikide töötajate andmebaasi loomist, et tagada õiglane ja läbipaistev tööturul osalemine. See samm aitab kaasa ka majanduslikule arengule ning võimaldab paremat jälgimist ja kontrolli tööjõu liikumise üle. Eesti on valmis tegema koostööd teiste liikmesriikidega, et luua tugev ja usaldusväärne raamistik, mis teenib nii Eesti kui ka teiste EL-väliste riikide huve.