Läti pangad teenisid läinud aastal Eesti pankadest oluliselt vähem kasumit | Välismaa

1959956hf7a5t24

Eelmisel aastal teenisid Läti pangad oluliselt vähem kasumit kui nende Eesti kolleegid, pannes küsimuse alla Läti pangandussektori tugevuse ja stabiilsuse. See areng on pannud muretsema nii finantsanalüütikuid kui ka pangajuhte kogu regioonis. Kas Läti pangad suudavad oma kahjumit vähendada ja taastada usalduse investorite ning klientide seas? Kuidas see mõjutab Eesti pangandussektorit ja majandust tervikuna? Selles artiklis uurime põhjuseid ja võimalikke lahendusi, mis võiksid taastada Läti pankade kasumlikkuse.

Läti pangad teenisid eelmisel aastal 622 miljonit eurot kasumit, teatas Läti keskpank. Samas jaanuaris avaldatud Eesti Panga andmetel teenisid Eestis tegutsevad kommertspangad 940 miljonit eurot kasumit 2023. aastal.

Läti pankade kasum peaaegu kahekordistus võrreldes 2022. aastaga. Läti pankade intressitulu kasvas aastaga 2,1 korda ning oli 2023. aastal 1,32 miljardit eurot, kirjutab Läti rahvusringhääling LSM. See-eest Eesti pankade intressitulu moodustas 2023. aastal 1,887 miljardit eurot, kasvades aastaga 2,4 korda.

Läti pankade summaarne bilansimaht oli 2023. aasta lõpu seisuga 28,3 miljardit eurot, kasvades aastaga kaks protsenti. Eesti pankade summaarne bilansimaht oli eelmise aasta lõpu seisuga 41,3 miljardit eurot, kasvades aastaga 9,4 protsenti.

Ka hoiuste maht oli Läti pankades eelmisel aastal väiksem kui Eestis. Läti keskpanga andmetel oli 2023. aasta lõpu seisuga Läti pankade hoiuste mahuks 23,165 miljardit eurot ning hoiuste maht kasvas aastaga 0,3 protsenti ehk 60 miljonit eurot. Eesti kommertspankades oli hoiuste maht aasta lõpu seisuga 29,5 miljardit eurot, kasvades aastaga 1,393 miljardi euro võrra.

Kui Läti pankade klientidele väljastatud laenude maht oli 2023. aasta lõpu seisuga 15,637 miljardit eurot, siis Eestis oli selleks 27,422 miljardit eurot.

Kokkuvõttes näitab fakt, et Läti pangad teenisid Eesti pankadest vähem kasumit, et majanduskeskkond Lätis võib olla väljakutseid pakkuvam või konkurents seal tihedam. Samas võib see ka olla seotud erinevate majandustrendide ja -struktuuridega mõlema riigi pangandussüsteemis. Oluline on jätkata koostööd ja teadmiste vahetamist naaberriikidega, et mõista paremini nende pangandussektori eripärasid ja leida võimalusi enda kasumi suurendamiseks. Olukord näitab, et pangad peavad pidevalt kohanema muutuva keskkonnaga ja otsima uusi võimalusi kasumi teenimiseks.

Loe rohkem:  ERR Brüsselis: NATO on sisenemas uude ajastusse | Välismaa

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga