Eesti taotleb uut liikmesust ÜRO Inimõiguste Nõukogus | Eesti

2059199h4f9ft24

Eesti on otsustanud taotleda uut liikmesust ÜRO Inimõiguste Nõukogus, tõestades sellega riigi kohustust ja pühendumist inimõiguste kaitsele ja edendamisele. See samm näitab Eesti pühendumust rahvusvahelisele koostööle ja inimõiguste austamisele nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil. Kui Eesti saab uuesti liikmeks, loob see võimaluse võidelda inimõiguste rikkumiste vastu kogu maailmas ning toetada riikidevahelist koostööd inimõiguste küsimustes. Eesti teeb selgeks, et inimõiguste austamine on oluline ja jagatud väärtus, mille eest tuleb seista.

Eesti kandideerib ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks, olles olnud sama organi liige esimest korda kümme aastat tagasi. Kampaania avalöögi teeb teisipäeval Genfis välisminister Margus Tsahkna.

“Pärast edukalt sooritatud esimesi liikmesusi ÜRO Inimõiguste Nõukogus (IÕN) 2013-2015 ja Julgeolekunõukogus 2020-2021 on Eesti otsustanud taas kandideerida IÕN-i, sedakorda perioodiks 2026-2028,” ütles välisministeeriumi pressiesindaja Bretty Sarapuu.

Tsahkna esineb teisipäeval ÜRO Inimõiguste Nõukogu 55. kõrgetasemelisel istungil Genfis sõnavõtuga, milles ta tutvustab Eesti prioriteete liikmeks saamisel.

Sarapuu sõnul keskendub Eesti  oma kampaanias eeskätt kolmele põhiteemale, milleks on laste õigused, inimõigused digiruumis ja meediavabadus.

“Valituks saades tegeleme mõistagi edasi ka teiste Eestile oluliste väärtuste ja põhimõtete eest seismisel, nagu sooline võrdõiguslikkus, naiste õigused, võitlus karistamatuse vastu ning inimõiguste kaitse ja edendamine seoses uute tehnoloogiate arendamisega. Mainitud prioriteedid on kooskõlas ka Eesti välispoliitika arengukava 2030 eesmärkidega. Lisaks sellele jääb läbivaks teemaks Ukraina toetamine,” selgitas ministeeriumi pressiesindaja.

“Meie liikmesus Inimõiguste Nõukogus tugevdaks Eesti kui inimõigustest hooliva ja rahvusvahelisi norme hoidva riigi mainet. Liikmena omaksime suuremat mõjuvõimu ja otsustusõigust meile, meie liitlastele ja samameelsetele sobiva rahvusvahelise väärtusruumi kujundamisel. Oleme valmis võtma suurema vastutuse oma väärtuste edendamisel. Inimõiguste austamine on kerkse, kaasava ja demokraatliku ühiskonna oluline element,” jätkas Sarapuu.

Loe rohkem:  Politsei sooviks abipolitseinikele luba kiirust mõõta | Eesti

Küsimusele kampaania ning võimaliku liikmestaatuse korral kuluvate ressursside kohta ütles Sarapuu, et selleks täiendavat raha ei vajata: “Kampaania ja uue liikmelisuse perioodil tugevdame Eesti diplomaatilisi üksuseid nii peamajas, Genfis kui New Yorgis välisministeeriumi siseste ressursside ümberpaigutamise teel.

Ühinenud Ravaste Organisatsiooni Inimõiguste Nõukogu loodi 2006. aastal ÜRO Peaassambleel. Tegemist on valitsustevahelise kehamiga, mille ülesandeks on kaitsta ja edendada inimõigusi kogu maailmas. IÕN-i kuulub 47 liikmesriiki, mis valitakse salajasel hääletusel ÜRO Peaassambleel kaheks aastaks. Nõukogu tööd toetab ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Amet. 

Eesti kandideerib Ida-Euroopa valimisgrupis nagu ka ÜRO Julgeolekunõukogusse saamisel.

Eesti püüdleb uue liikmesuse poole ÜRO Inimõiguste Nõukogus, näidates sellega oma pühendumust inimõiguste kaitsele ja edendamisele nii kodus kui ka rahvusvahelisel tasandil. See samm rõhutab Eesti pühendumust demokraatiale, õigusriigile ja universaalsetele inimõigustele. Liitumine nõukoguga annaks Eestile võimaluse osaleda olulistes aruteludes ning kaasa rääkida otsuste tegemisel. See on oluline samm, mis aitab kindlustada Eesti positsiooni rahvusvahelisel areenil ja edendada inimõiguste austamist kogu maailmas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga