Eesti tahab saata kaitseväelase EL-i Punase mere laevateede kaitseoperatsioonile | Eesti

Eestil on kavas saata kaitseväelane Euroopa Liidu Punase mere laevateede kaitseoperatsioonile, näidates sellega oma pühendumust rahvusvahelisele julgeolekule. See samm võimaldab Eestil osaleda olulises operatsioonis ning tugevdada ELi koostööd selle strateegiliselt olulise piirkonna julgeoleku tagamisel. Eesti panus näitab meie pühendumust ühiste eesmärkide saavutamisel ning aitab tagada suurema stabiilsuse ja turvalisuse Punase mere piirkonnas.

Eesti plaanib osaleda Euroopa Liidu mereoperatsioonil Aspides, mille raames valvavad liikmesriikide sõjalaevad Punase mere kaubateid.

Kaitseminister Hanno Pevkur kinnitas ERR-ile, Eesti plaanib Euroopa Liidu Punase mere operatsioonile saata ühe kaitseväelase.

“Meie plaan on olla Itaalia aluse peal. Kes täpselt minemas on, selgub lähiajal kaitseväega koostöös. On võimalus, et tegemist on staabiohvitseriga või ka allohvitseriga,” selgitas minister.

Pevkuri sõnul ei ole veel selge, millist rolli täpselt see inimene täitma hakkab. See sõltub rahvusvahelistest kokkulepetest.

“Kas ta on näiteks õiguse kallakuga, on ta pigem otseselt mereväe suunitlusega, on ta logistika toetusega (seotud) – seda täpselt liitlased lepivad kokku. Aga jah, meie panus, arvestades, et me oleme ka Iraagis, seal Euroopa Liidu Punase mere missioonil ei ole rohkem kui üks kaitseväelane,” kinnitas Pevkur.

Punane meri on väga oluline kaubandustee, ütles Pevkur. Kuivõrd Eestil mereväeoperatsioone palju ei ole, on see võimalus kogemusi koguda. Pevkur rõhutas, et tähtis on ka liitlastega koos olla ning julgeolekusse oma panus anda.

“Erinevates maailma tulipunktides turvalisuse hoidmine on Eestile oluline, selleks et meil siin kodus oleks turvaline.”

Euroopa Liit on mereväeoperatsiooni Aspidese raames Punasele merele saatnud mitu laeva, mis merel patrullivad. Vajadusel tulistavad need laevad alla huthide droone, mis kaubalaevu ohustavad.

Euroopa Liidu kõneisik välis- ja julgeolekupoliitka teemadel Peter Stano ütles, et see on Euroopa Liidu vastus huthide ebaseaduslikele rünnakutele.

“Missiooni mandaat on kaitsta laevu, mida rünnatakse, neid merel saata, et neile anda turvatunne ning sekkuda, kui neid ähvardatakse. Me pakume ka olukorra teadlikkust merel. Me seirame ning hindame võimalikke ohte, mis laevade liikumisvabadust ohustavad. Me jagame oma partneritele infot, et laevad teaksid kas on ohutu või mitte,” selgitas Stano.

Osad kaubaleavad, mida huthid ründavad, kuuluvad Euroopa ettevõtetele. Lisaks, kui laevad peavad Punast merd vältima, on nad sunnitud seilama ümber Aafrika, mis teeb merereisi oluliselt kallimaks.

“Siis kõik tunnevad selle mõju oma rahakotile ja kauba hinnale, mida tuleb nii transportida. Ehk me kaitseme nii Euroopa Liidu kui ka Euroopa Liidu ettevõtete kommertshuvisid ning me kaitseme liikumisvabadust merel, mis on globaalse kaubanduse jaoks tähtis. Kolmandaks on tähtis Euroopa Liidu vastutus panustada, et tagada piirkonna stabiilsus,” rääkis Stano.

Tema sõnul on missiooni eduks vaja vähemalt kolme laeva. Ehk juba praegu on olemas vähim vajalik, et edu tagada. Siiski julgustab Stano kõiki liikmesriike panustama. See näitab tema sõnul, et Euroopa Liit võtab oluliste kaubateede kaitsmisel vastutuse.

Kuigi ametlikku otsust Eesti veel teinud pole, ütles Pevkur, et see tehakse lähinädalatel.

“Euroopa alused on seal ju juba kohal ja meil ei ole kindlasti mingit soovi venitada,” sõnas ta.

Eesti on näidanud oma pühendumust rahvusvahelisele julgeolekule, kavatsedes saata kaitseväelase Euroopa Liidu Punase mere laevateede kaitseoperatsioonile. See näitab meie valmisolekut toetada rahvusvahelist õiglust ja julgeolekut ning aidata kaasa rahvusvahelise kogukonna jõupingutustele merevabaduse ja rahutagamise tagamisel. Eesti samm näitab meie pühendumust Euroopa Liidu ühiste väärtuste ja kohustuste täitmisele ning aitab tugevdada liitlastega suhteid ning rahvusvahelist koostööd.