Eesti muutis toidukullereid puudutava EL-i direktiivi osas ootamatult meelt | Majandus

1692937h50d8t24

Eesti toidukullerid ja nende kliendid võivad rõõmustada, sest Eesti valitsus otsustas ootamatult muuta Euroopa Liidu direktiivi, mis puudutab toidukullereid ja nende töötingimusi. See muudatus võib tuua kaasa olulise muutuse toidukullerite elus, sealhulgas paremad töötingimused ja suuremad õigused. Kuidas see muutus mõjutab Eesti majandust ja tööturul valitsevat olukorda jääb veel näha. Üks on kindel – see uudis pakub kindlasti palju materjali aruteluks ja analüüsiks.

EL-i praegune eesistujamaa Belgia teatas esmaspäeval sotsiaalmeedias, et EL-i nõukogu võttis vastu platvormidirektiivi, mis toob paremad töötingimused neile, kes toovad inimestele toidu koju. Direktiiv sätestab selgemad reeglid platvormitöö tegijate töötajateks liigitamisele ning sellega kaasnevate sotsiaalsete garantiide saamisele.

Eestit esindanud suursaadik Marten Kokk hääletas platvormitöö direktiivi poolt, ehkki varasemalt on Eesti sellele vastu seisnud.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis pidi direktiiv eelmisel nädalal arutlusele tulema, kuid komisjoni esimees Liisa Pakosta (Eesti 200) ütles ERR-ile, et võttis selle punkti päevakorrast välja, sest valitsus jättis neile oma seisukoha saatmata.

“Reformierakond heidab mulle ette, nagu oleksin ELAK-is midagi üle rullinud. Rõhutan, et ELAK on kogu aeg arutanud valitsusest tulnud seisukohti ja selles punktis meile seisukohti ei tulnud, valitsus jättis selle esitamata, kuna ei jõudnud kokkuleppele,” selgitas ta. “Katkestasin selle punkti arutelu, kuni valitsuse seisukohad tulevad, selles pole midagi ebatavalist.”

Peaminister Kaja Kallas ütles Vikerraadio saates “Stuudios on peaminister”, et direktiivi toetamine ei olnud sugugi üllatuslik otsus ning Eesti on olnud selles menetluses väga selge ja jõuline.

“Oleme kolm versiooni nii-öelda tagasi peksnud, sest ta pole arvestanud nende muredega, mis meil on olnud. Oleme oma tingimused ja Eesti valitsuse seisukohad esitanud, mis ka ELAK-is on kinnitatud. Neis oli, et juhul kui töötamise tingimused on täpselt loetletud, siis me ei saa selle asja poolt olla. Need võeti välja, tuldi meile vastu. Kui see on olnud tingimus, et me ütleme, et ei saa poolt olla, kui need asjad on sees ja need asjad võetakse välja meile vastu tulles, on selge, et meil kaob ära alus olla erapooletud või hääletada vastu,” sõnas Kallas.

Majandusminister Tiit Riisalo, kes põhjendas detsembris Eesti otsust mitte platvormidirektiivi toetada sellega, et väljapakutud lahendused soodustavad iseseisvate töötegijate valesti määratlemist ja takistavad platvormidel arendada paindlikke tööorme, teatas nüüd, et direktiiv kiideti heaks kompromissi eesmärgil, kuid mõned kitsaskohad säilisid.

“Meie kohus on tagada Euroopas üha kasvavale hulgale platvormitöötajatele selged ja väärikad töötingimused. Teisalt ei tohiks me seda teha uuendusliku majandussektori jätkusuutliku arengu arvelt,” lausus Riisalo.

Ministri sõnul jõuti kokkulepitud tekstis reguleerimise ja õigusselguse mõttes tasakaalu piirile ja kompromissi valguses toetas Eesti kokkulepet.

Loe rohkem:  Ratas: valitsus lapib magusa- ja automaksuga jõukatele tehtud kingitust | Majandus

“Usume ja loodame, et seda rakendatakse töötegijate ja platvormide parimates huvides,” lisas Riisalo.

Pakosta sõnul tuli aga Eesti meelemuutus ootamatult. Seni on Eesti direktiivi vastuvõtmise hääletustest kõrvale jäänud ja Pakosta põhjendas seda asjaoluga, et nõustuda saaks direktiiviga üksnes juhul, kui see tagaks valdkonna jätkusuutlikkuse ja selle, et inimesed saaksid edasi töötada enesehõivatutena.

Teisisõnu tähendab see, et kui traditsiooniliselt on töösuhe tähendanud kokkulepet tööandja ja töötaja vahel, kus esimene ütleb, millist tööd, millal ja kuidas peab tegema ning kui palju selle eest palka makstakse, ja teine teeb seda tööd ettenähtud mahus, kohas ja ajal, saades vastu palga, puhkuse ja tervisekindlusutse, siis enesehõivatud töötamisviisi puhul otsustab töötaja ise, millal end rakendusse sisse logib ja tööd alustab ning millal selle lõpetab.

Pakosta lausus, et Eesti on olnud huvitatud uuendusliku töötamisviisi arengust, nii et platvormitöö arendajad ja töötajad saaksid kasvada.

“Vaidluskoht Euroopas on selles, et peamiselt sotsid on arvanud, et sellist asja nagu enesehõivatus ei tohiks olemas olla, vaid töötaja peab töötama tööandja kontrolli all. Teine, liberaalne pool ütleb, et inimesel on vabadus töötada klassikalises töösuhtes või teha platvormitööd, aga need pole sama asi. Inimesel peab olema vabadus valida, kuidas ta teeb,” selgitas ta.

ELAK-i juht lisas, et Euroopa sotside arusaama toetavad Eestis siinsed sotsiaaldemokraadid, liberaalne tiib on aga olnud seisukohal, et keegi on välja mõelnud platvormitöö ja sellest väljamõtlemisest palju on tehtud Eestis, direktiiviga püütakse platvormitööd aga eri nurkade pealt halvata, et tekitada selle asemele klassikaline töösuhe.

Pakosta tõi sobimatuna välja inimkomponendi nõude ehk piltlikult öeldes taksokiisude tagasituleku. Lisaks aga ei saa rahul olla sellega, et EL jätab iga liikmesriigi enda otsustada, millised täpselt need regulatsioonid tulevad.

“See on ebaloogiline ka EL-i enda toimimise mõttes, kui tahad, et iga riik reguleeriks midagi eraldi. See ei aita ju ühtse konkurentsivõimelise turu tekkimisele kaasa, teiseks tähendab platvormitöö ju investeeringute tegemist tarkvarasse, nüüd pead neid ühe arenduse asemel tegema 27 tükki. See ei vasta Eesti põhieesmärgile toetada platvormitöö arendamist,” võttis Pakosta kriitika kokku.

Ka Eesti 200 esimees, välisminister Margus Tsahkna ütles veel eelmise nädala alguses riigikogu juhatusele saadetud kirjas, et Eesti jäi viimatisest platvormitöö direktiivi kokkuleppe hääletusest kõrvale, kuna selle tekst vajas täiendavat tööd ja vaatamata Eesti jõupingutustele läbirääkimistel ei ole õnnestunud saavutada tulemust, mis sellega piisavalt arvestaks.

Pakosta tõi samuti välja, et Euroopa Liidu asjade komisjon lähtub valitsuse otsusest, kuid viimane otsus selle kohta tehti 22. juunil 2023, kus on selgelt välja toodud, et Eesti positsiooni kohaselt on tähtis platvormitöö areng ja õitseng. Pakosta kinnitusel pole pärast seda ELAK-ile selles küsimuses valitsuselt uusi seisukohti tulnud, mistõttu jäid kehtima varasemad arusaamad.

Loe rohkem:  Teenuste eksport saavutas rekordtaseme | Majandus

“Pole saladus, et valitsus ei jõudnud kokkuleppele, seetõttu neid seisukohti ei tulnud,” lisas ta.

Pakosta sõnul oli samasugune olukord Saksamaal ja seetõttu jäid nad hääletusest kõrvale, mis on euroopalikus poliitikas tavapärane lahendus.

“Minu hinnangul kehtivad vanad seiskohad, mis on selgelt seda meelt, et oleks pidanud jätkama hääletusest kõrvalehoidmisega nagu seni. Kui piisav hulk riike hääletusest kõrvale jääb, tekib blokeeriv vähemus ja õigusakti ei võeta vastu,” lausus ELAK-i esimees. “See on olnud üks meie edulugusid EL-is, et oleme olnud osa blokeerivast vähemusest ja pigem arvestanud, et direktiiv sellisel kujul ei tule. See on kehv areng ka teiste heade partneritega suhtlemisel, oleme siiani ühte joont hoidnud ja kui seda järsku muudad, saab usaldusväärsus kannatada.”

Peaminister Kallas märkis samuti, et kuni pole vastu võetud uusi seisukohti, kehtivad vanad seisukohad, kuid tema arusaam kehtivatest seisukohtadest on teistsugune.

“Need vanad seisukohad, mis olid ka kõigi koalitsioonipartnerite poolt kinnitatud, ütlesid, et tingimused, mida me nõuame – et töötamisega seotud tingimused oleksid välja võetud – need said välja võetud. Järelikult kadus ära alus olla vastu,” lausus Kallas.

Riigikogu kodu- ja töökorraseadus kohustab valitsust riigikogu kehtivatest seisukohtadest kinni pidama. Pakosta märkis, et kui valitsus seda ei tee, peab ta seda esimesel võimalusel Euroopa Liidu asjade komisjonile või väliskomisjonile põhjendama.

Millal platvormidirektiivi Eestis rakendama hakatakse ja kuidas see praktikas välja näeb, on Pakosta sõnul keeruline ennustada.

“Isegi kui me selle Eestis väga mõistlikult lahendame, ei pruugi seda teha teised liikmesriigid. EL-i toimimise mõte on ju ühtsete konkurentsireeglite sätestamine, aga praegu tekib õigusselgusetu segadus, mille Eesti peab enda jaoks mingil moel lahendama. Tuleb hakata vaatama artiklite kaupa, kui palju meil on üldse vaja teha,” sõnas ta.

Pakosta lisas, et praegu direktiivi mõjude kohta mingit analüüsi pole, sest seni on Eesti pigem arvestanud, et sellisel kujul seda ei tule.

Kokkuvõttes, Eesti otsus muuta toidukullereid puudutavaid EL-i direktiive tuli ootamatult, kuid see oli vajalik samm majanduse jaoks. Uued reeglid aitavad reguleerida tööturul toimuvat ja tagavad õiglased tingimused nii kulleritele kui ka ettevõtetele. Kuigi esialgu võib see tekitada segadust ja vastuseisu, on oluline mõista, et need muudatused on vajalikud edasiliikumiseks ja parema tuleviku tagamiseks Eesti majandusele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga