Eesti jaanuari eksport langes kümnendiku võrra | Majandus

Eesti jaanuari eksport langes kümnendiku võrra, kuid see ei tähenda, et me peaksime lootust kaotama. Majanduse kõikumised on osa igast riigi arengust ning oluline on püsida positiivselt meelestatuna ning leida võimalusi uute turuosaluste leidmiseks. Ehkki langus võib olla pettumust valmistav, võib see olla ka võimalus läbi viia strateegilisi muudatusi ja innovatsiooni, mis võivad viia meid veelgi suurema kasvu ja eduni. Jäänud kindlaks oma eesmärkidele ning jõuame üheskoos üle selle ajutise väljakutsest.

Eesti jaanuari eksport vähenes 2023. aasta sama kuuga võrreldes 11 protsenti, import langes 13 protsenti.

Statistikaameti andmetel eksportis Eesti jooksevhindades kaupu ligi 1,4 miljardi ja importis 1,5 miljardi euro eest.

Kaubavahetuse puudujääk oli 122 miljonit eurot, mis on 60 miljonit väiksem kui aasta varem.

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets märkis, et tänavu jaanuaris vähenes kaupade eksport enim Soome.

“Jaanuaris paistab silma ekspordi vähenemine just Euroopa Liidu liikmesriikidesse, sest liiduväliste riikidega toimus kaubavahetuses oluline vähenemine juba 2022. aasta teises pooles ja 2023. aastal. Suurimad kaubavahetuse muutuste mõjutajad olid mineraalsed tooted, sealhulgas elektrienergia. Eelmisel aastal olid elektrienergia hinnad oluliselt kõrgemad kui tänavu, millest tulenebki kõige märgatavam kaubavahetuse vähenemine,” lisas Leppmets.

Tänavu jaanuaris eksporditi kaupadest enim elektriseadmeid (14 protsenti koguekspordist), mineraalseid tooteid (12 protsenti), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (11 protsenti) ning puitu ja puittooteid (11 protsenti).

Võrreldes 2023. aasta jaanuariga vähenes enim mineraalsete toodete (38 miljoni euro võrra), metalli ja metalltoodete (34 miljoni euro võrra) ning puidu ja puittoodete (31 miljoni euro võrra) Eestist väljavedu. Enim ehk 19 miljoni euro võrra kasvas transpordivahendite eksport.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis jäi aastataguse ajaga võrreldes samaks ehk 64 protsenti juurde.

Eesti kaupade väljavedu vähenes seega sarnaselt koguekspordile 11 protsenti. Kõige rohkem mõjutas Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemist metalli ja metalltoodete väljaveo vähenemine.

Eesti peamised ekspordipartnerid tänavu jaanuaris olid Soome (20 protsenti koguekspordist), Läti (11 protsenti) ja Rootsi (9 protsenti). Soome ja Lätti eksporditi enim elektrienergiat ning Rootsi kommunikatsiooniseadmeid.

Aastataguse ajaga võrreldes vähenes jaanuaris kaupade väljavedu enim Soome (52 miljoni euro võrra), Rootsi ja Hollandisse (mõlemasse 35 miljoni euro võrra). Soome ja Hollandisse viidi mullusest vähem mineraalseid tooteid ning Rootsi puitu ja puittooteid. Kasvas kaupade väljavedu Singapuri, kuhu viidi mullusest enam mineraalseid tooteid.

Kaupadest imporditi jaanuaris kõige enam elektriseadmeid (14 protsenti koguimpordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12 protsenti) ning transpordivahendeid (12 protsenti). Kõige enam vähenes mineraalsete toodete (134 miljoni euro võrra), elektriseadmete (41 miljoni euro võrra) ja mehaaniliste masinate (26 miljoni euro võrra) sissevedu.

Jaanuaris imporditi kaupu Eestisse enim Lätist (13 protsenti koguimpordist), Soomest (13 protsenti) ja Saksamaalt (12 protsenti). Lätist toodi enim maagaasi, Soomest elektrienergiat ja Saksamaalt sõiduautosid. Võrreldes 2023. aastaga vähenes jaanuaris kaupade import enim Lätist (78 miljoni euro võrra), Soomest (55 miljoni euro võrra) ja Hollandist (23 miljoni euro võrra). Lätist ja Soomest toodi vähem mineraalseid tooteid ning Hollandist elektriseadmeid.

Kuigi Eesti jaanuari eksport langes kümnendiku võrra, on oluline mõista, et see võib olla ajutine langus ja ei pruugi näidata pikaajalist trendi. Majanduses on alati tõuse ja mõõnu ning oluline on säilitada positiivne suhtumine ja jätkata jõupingutusi eksporti suurendamiseks. Samuti on oluline teha koostööd teiste riikidega ja arendada uusi turge, et tagada püsiv majanduskasv Eestis. Tuleb meeles pidada, et üksik kuu langus ei määra kogu majanduse jätkusuutlikkust.