Eesti inimene võtab uue tehisaru-lahenduse vastu sakslasest soojemalt | Tehnika

Tervist, Eesti! Viimase uudise kohaselt on eestlased avatud võtma vastu uusi tehnoloogilisi lahendusi, olles sakslastest märksa soojemad uue tehisintellekti süsteemi suhtes. See näitab, et Eesti rahvas on valmis liikuma edasi digitaalse innovatsiooni maailmas, ning on valmis omaks võtma uusi tehisintellekti võimalusi. See on suurepärane samm edasi, näidates Eesti inimeste avatust ja valmisolekut uute tehnoloogiate vastuvõtmiseks ning arendamiseks.

“Millist lahendust ühes või teises riigis pooldatakse, sõltub konkreetse riigi traditsioonidest, ja mis teemadest on seal avalikkuses rohkem juttu olnud,” ütleb Tallinna Tehnikaülikooli andmeuuringute kaasprofessor Anu Masso. Nii usaldavad inimesed Eestis mobiiliandmeid kasutavaid lahendusi, aga Rootsis nahaaluseid kiipe, samas kui Saksamaal ollakse uute digilahenduste suhtes laiemalt ettevaatlikumad.

“Millist lahendust ühes või teises riigis pooldatakse, sõltub konkreetse riigi traditsioonidest.”

Oma hiljutises artiklis huvitas Massot ja tema kaasautoreid, kuivõrd erinevad on tehisaruga (TI) seotud väärtused erinevates kultuurides ja kasutusvaldkondades. Selleks valmistasid nad 15 väärtusnäitajaga uuringuküsitluse, millele vastasid Eesti, Rootsi ja Saksamaa elanikud. Samuti huvitas töörühma, kas arendajate ja kasutajate arvamused eetiliste TI-lahenduste suhtes langevad kokku. “Nägime, et kõige olulisemaks hindasid tavainimesed neid väärtusi Eestis ja seda vanuserühmati ka kõige läbivamalt,” osutab Masso.

Keda esindab algoritm?

Inspiratsioon väärtusuuringu tegemiseks tuli Anu Masso sõnul tema varasematest TI-lahenduste teemal tehtud töödest. Näiteks käsitles ta ühes varasemas uuringus USA-s ja Šveitsis välja arendatud põgenike ümberasustamise algoritmi. “Selle põhimõte oli üsnagi lihtne: kasutati sobitusalgoritmi. Igapäevaelus kohtame sarnast algoritmi kasvõi tavalistes kohtinguäppides,” kirjeldab Masso.

Ümberasustamise algoritm pidi haridustaseme ja muude tunnuste alusel kokku viima põgenikud ning piirkonnad, et suurendada esimeste tõenäosust tööd leida. Masso sõnul oli lahendus arendajate vaatest tõhus, sest põgenike tõenäosus tööd leida kasvas 50–70 protsenti. “Samas nägime, et põgenike endi arvamuse tähelepanuta jätmisel võidakse nad ümber paigutada linnaosadesse, kus nad moodustavad tihedaid kogukondi ja segregeeritud linnaruumi,” võrdleb ta.

“Kui eksperdid väärtustasid läbipaistvust, privaatsust ja andmete kaitset, siis need, kellele lahendused olid suunatud, rõhutasid pigem kultuurilisi aspekte.”

Teises varasemas töös oli luubi all vastsündinute nutuandmetel põhinev telefonirakendus Ubenwa. Rakendust arendati Mehhiko imikute andmetele tuginedes Kanadas ja pandi proovile Nigeerias. “Ubenwa eesmärk on nutuandmete põhjal leida üles kõrvalekaldeid ja selle põhjal teatud haiguslikke seisundeid, näiteks sünniasfüksiat,” kirjeldab Masso.

Selles uuringus kogus töörühm võrdlevalt nii arendajate ja meditsiinitöötajate kui ka lapsevanemate arvamusi. Taaskord tuli selgelt esile, et kahe rühma väärtushinnangud on lahenduse suhtes erinevad. “Kui eksperdid väärtustasid läbipaistvust, privaatsust ja andmete kaitset, siis need, kellele lahendused olid suunatud, rõhutasid pigem kultuurilisi aspekte,” meenutab kaasprofessor. Näiteks huvitas lapsevanemaid, kuivõrd annavad rakenduse andmed edasi nende arusaamu toitumisest või laste kasvatamisest.

Kahe juhtumi valguses koondasid Masso ja kaasautorid oma uues töös kokku 15 väärtust või põhimõtet, millele arendajad ise läbivalt oma juhendites toetuvad. “Meid huvitas, kuidas kodanikud, kellele nende lahendused on suunatud, neist põhimõtetest aru saavad. Milliste väärtustega võivad tekkida mitmetimõistetavused või lahknevused? Kus on arusaamad sarnased?” 

Eestlane on digioptimistlik, sakslane ettevaatlik

Kodanike väärtusi mõista on Anu Masso sõnul oluline just seetõttu, et arendajale on sageli majanduslikult tulus viia oma lahendus uude riiki või juurutada seda hoopis teises valdkonnas. Nüüd saidki Eesti, Saksamaa ja Rootsi elanikud vastata 15 väärtuspõhimõtte kohta, kuidas nemad teguviisi kodanikena näevad. “Hea ja huvitava tulemusena ilmnes, et tõepoolest, need väärtused, mida arendaja on pidanud oluliseks, on ühel või teisel viisil olnud ka inimeste endi jaoks olulised,” toob Masso välja.

Statistiliselt olulised erinevused ilmnesid aga selles, milliseid väärtusi tõsteti esile igas vastajarühmas ja valdkonnas. “Leidsime, et kuus väärtust olid sellised, mida peeti üleüldiselt olulisemaks: näiteks turvalisust, privaatsust, võrdsust, õiglust ja läbipaistvust,” loetleb kaasprofessor. Ta oletab, et need väärtused on avalikes aruteludes kõigis riikides rohkem läbi käinud.

“Saksamaal on inimeste teadlikkus võimalike riskide osas suurem. See väljendab ettevaatlikkust ka tehisaru lahenduste osas.”

“Vähem hinnati väärtuseid nagu solidaarsust, mitmekesisust, aga huvitaval kombel ka tõhusust, mille üle on väga palju just arendajate poolel arutatud,” märgib Masso veel. Kõige madalama hinnangu andsid vastajad seirele. Teisisõnu ei pidanud nad väärtuseks, et lahenduse juurutaja kontrollib, kuidas tema lahendus ühiskonna käitumist mõjutab. “Teatud riikides sisaldavad sellised lahendused ise ohtu, et inimesi soovitakse läbi nende kontrollida,” täpsustab kaasprofessor.

Riigiti tuli välja, et kõige kõrgemalt hindasid uuritud põhimõtteid Eesti inimesed. Ühtlasi oli see hinnang Eestis suhteliselt kõrge kõigis vanuserühmades. “Eestlasi iseloomustab teatav tehnoloogiline optimism. See on arusaadav, kuna Eestis on digiteemad väga tihedalt igapäevaeluga läbi põimunud ning neid on kasutatud rahvuse ja riigi brändimisel väljapoole,” põhjendab Masso.

Seevastu Saksamaal andsid vastajad põhimõtetele üldiselt madalamaid hinnanguid. Kaasprofessor näeb siinkohal ajaloolise tausta mõju: Saksamaal on seoses rahvaloenduse andmete kasutuselevõtuga riigiametites arutatud andmeturvalisuse üle juba ligi terve sajandi. Eestis on need arutelud aga pigem hiljutised. “Saksamaal on inimeste teadlikkus võimalike riskide osas suurem. See väljendab ettevaatlikkust ka tehisaru lahenduste osas,” osutab Masso. Rootsi vastajad jäid võrdluses nii-öelda keskmikeks.

Enne vaidle, siis kasuta

Anu Masso sõnul oli uuringus näha, et inimeste arusaamu väljendavad laias laastus neli väärtusmõõdet: isiklike huvide kaitse, universaalsem solidaarsuse kaitse, ühiskondliku mitmekesisuse ja säästlikkuse kaitse ning hindamine ja tõhusus. 

“Väga huvitavana tuli välja kaks väärtust, mida erinevate riikide kodanikud väärtustasid sarnaselt: sotsiaalne mitmekesisus ja säästlikkus,” meenutab kaasprofessor. Sotsiaalse mitmekesisuse puhul peaksid arendajad vastajate meelest oma lahenduse loomisel katma erinevate rahvusrühmade andmeid. “Jätkusuutlikkus tähendab, et sageli digitaalsete lahenduste ja suurte andmete töötlemisega kaasneb väga palju digiprügi,” avab Masso inimeste murekohti.

Samas sõltus osa väärtusi vastajate jaoks tugevalt valdkonnast. “Need, kes väärtustasid kõrgemalt inimeste endi huvide kaitsmist, privaatsust ja turvalisust, olid vähem nõus tehisintellekti lahenduste kasutamisega näiteks sotsiaalsfääris,” toob kaasprofessor välja. 

Teisalt ilmnes tema sõnul näiteks töö leidmise tõenäosust ennustavate algoritmide või politseivaldkonnas kasutatud lahenduste suhtes vastupidine seos: “Ehk kui inimesed väärtustasid rohkem universaalset solidaarsust või efektiivsust, olid nad ka nõus automatiseerimisega selles valdkonnas.” 

“Laias laastus võiks lahenduse juurutaja kindlasti mõelda, et kontekst on oluline.”

Masso sõnul tuleks just lahkarvamusi põhjustavad väärtused iga uue lahenduse uude konteksti toomisel juhtumipõhiselt läbi vaielda. “Kui arendajate seisukohast on oluline olnud tõhususe rõhutamine ja majanduslik kokkuhoid, siis meie uuring näitas, et inimestele on olulised hoopis teised väärtused,” sõnab ta. Näiteks hoolivad inimesed pigem sotsiaalsest solidaarsusest ja inimõigustest.

Samuti tasub arendajal endalt küsida, milleks uut lahendust üldse kasutatakse. Siin eristus uuringus kaks telge. Esiteks võib lahendus kas midagi muuta või senist olukorda säilitada. “Põgenike ümberasustamise algoritm võimaldab luua võrdsemat ühiskonda, aga see võib ka taastoota ebavõrdsust ja eraldatust,” toob Masso näite. Teisalt võib uus lahendus küll ressursse kokku hoida, kuid teisest küljest tekitada inimestes mure, et TI võtab nende töö üle.

“Laias laastus võiks lahenduse juurutaja kindlasti mõelda, et kontekst on oluline. Nii konkreetse riigi kui ka valdkonna kontekst, sest nagu nägime, ei pruugi see, mis ühes riigis on oluline, olla oluline teises riigis,” soovitab ta. 

Anu Masso ja kolleegid kirjutavad oma tööst ajakirjas AI & Society.

In conclusion, it is clear that Estonians are embracing new artificial intelligence solutions with a warmer attitude than the Germans. This demonstrates Estonia’s progressive approach to technology and willingness to adapt to innovative solutions. The country’s openness to embracing new technologies is a positive sign for its future development and economic growth. Additionally, the successful adoption of artificial intelligence in Estonia showcases the country’s forward-thinking mindset and willingness to embrace change. This bodes well for Estonia’s continued success in the field of technology and innovation.