Eesti asetus maailma õnneraportis 34. kohale | Psüühika

2318226h9bd9t24

Eesti võib olla väike riik, kuid ta on suutnud tõusta maailma õnneraportis muljetavaldavalt kõrgele kohale – nimelt 34. positsioonile. See näitab, et eestlaste elukvaliteet ja heaolu on kõrgel tasemel ning psüühikat mõjutavad tegurid on hästi tasakaalus. See on suurepärane saavutus ning paneb meid mõtlema, mida saame teha veelgi parema elukvaliteedi saavutamiseks. Eestis on tähtis hoida tasakaalu füüsilise ja vaimse heaolu vahel ning jätkata selle eesmärgi saavutamist.

Kolmapäeval ilmunud maailma õnneraportis paigutub Eesti 34. kohale, jagades sellega pulka El Salvadori ja Poolaga. Tartu Ülikooli psühholoogia osakonna juhataja Jüri Alliku sõnul on näha, kuidas Baltimaades on iga uus põlvkond oma eluga rohkem rahul ja õnnelikum, liikudes nii järjest lähemale Põhjamaadele.

“Õnnelikkus on see, kuidas inimesed vastavad uuringutes sõnastatud küsimusele “Kui õnnelikuks Te end kõike kokkuvõttes peate?”. Need vastused on sarnased sellele, kuidas vastatakse teisele küsimusele “Kuivõrd rahul Te kõike kokkuvõttes oma eluga üldiselt olete?”. See on arusaadav, kuna on raske ette kujutada, kuidas saab väga õnnetuna eluga rahul olla,” sõnas Allik.

Tema sõnul on õnnelikkuse uuringud olulised, kuna kujutavad endast üsna tundlikku näitajat inimese ja terve ühiskonna vaimsest seisundist. Näiteks kui inimene ütleb, et ta on õnnetu, siis on see ohumärk võimalikest enesetapumõtetest. Riigi keskmise õnnelikkuse taseme muutus on Alliku hinnangul hea indikaator ka sellest, kuidas rahvas reageeris valitsuste poolt seatud koroonapandeemiast tulenevatele piirangutele.

Raporti järgi on seitsmendat aastat järjest kõige õnnelikum rahvas soomlased. Veel võib leida väga õnnelike riikide seast näiteks kogu Skandinaavia, Iisraeli ja Hollandi. Kõige vähem on õnnelikke inimesi Afganistanis, Liibanonis ja Lesothos. Ukraina paigutus raportis 105. kohale. Venemaa asetus 72. kohale.

Loe rohkem:  Eesti pandeemialõpu optimism hakkab maailma õnnelikkuse edetabelist kaduma | Psüühika

Kui soomlaste seas on üldine õnnelikkuse tase püsinud stabiilselt väga kõrge, on riik ajalooliselt pidanud rinda pistma ka Euroopa lõikes kõrge enesetappude määraga. Kuidas seda selgitada? “Seda näilist paradoksi, et õnnelikes maades on kõrge enesetappude tase, märgati juba ammu. Tegelikult mingit vastuolu pole. Enesetappe sooritab vaid väga väike hulk end lootusetult tundvaid inimesi. Üks enesetappude põhjus võib seisneda aga selles, et kui üldine sotsiaalne norm olla õnnelik on kõrge, siis võib selle täitmine olla inimesele ületamatult raske,” selgitas Allik. 

Õnneks pole Soome enam tema sõnul näilise vastuolu kuigi hea näide, kuna seal on viimaste aastatega enesetappude arv poole võrra vähenenud, osaliselt just õnnelikkuse arvelt. Näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel oli 2019. aastal Soomes 13,4 enesetappu 100 000 elaniku kohta, Eestis oli see näitaja 12,0.

Maailma kõige õnnelikumad on Leedu noored

Earühmadesse jaotatuna on värske raporti järgi kõige õnnelikumad alla 30-aastased leedukad. Eesti noored paigutusid ühele pulgale Poola ja Saudi Araabiaga, asetudes 44. kohale. Jüri Alliku sõnul tuleb Leedu noorte üle vaid rõõmustada. 

“Leedu üle võib rõõmu tunda. Üldine reegel on selles, et taasiseseisvumise hetkel 1991. aastal olid Eesti, Läti ja teised ikkest vabanenud riigid eluga rahulolult ja õnnelikkuselt kaugel maas sellistest heaoluriikidest nagu Soome ja Rootsi. Trend on selles, et iga uus põlvkond on oma eluga rohkem rahul ja õnnelikum, liikudes lähemale Põhjamaadele. Paistab, et noored leedukad on seda vahet eriti jõuliselt kahandanud,” selgitas Allik. 

Samas on rahvusvahelised kommentaatorid juba välja toonud kurva suundumuse, mille kohaselt küll suurem hulk noori otseselt ei kannata. Samas leiavad nad end järjest ahenevate majanduslike väljavaadete keskelt, tundes ennast üha enam kõrvalejäetuna. Näiteks on Põhja-Ameerikas toimunud noorte seas järsk langus, mis on vanemad inimesed neist õnneindeksis ette viinud. 

Loe rohkem:  Kits tajub inimkõne emotsionaalset sisu | Psüühika

Alliku sõnul viitab see üldisele maailma arengusuunale, mille kohaselt on praeguste noorte elukvaliteet nende vanemate omast kehvem. “Subjektiivset elukvaliteedi langust võidakse tajuda erinevalt. Näiteks, kui võrrelda elukvaliteeti oma eakaaslastega, siis põlvkondade vaheline erinevus ei pruugi nii silmatorkav olla. Kui aga Põhja-Ameerika noored võrdlevad ennast rohkem oma enda vanematega, võib see neid päris kurvaks teha,” selgitas teadlane. 

Kuigi õnnelikkuse taolist mõõtmist on ohtralt kritiseeritud, on Alliku hinnangul raporti tulemused igati usaldusväärsed. “Üsna keeruline on uurida õnnelikkust muul viisil, kui küsida inimeste käest, kas nad on õnnelikud. Näiteks vereproovi abil ei osata õnnelikkust veel mõõta. Kuna tavaliselt küsitakse seda küsimust aga suure hulga inimeste käest, siis saadud vastuste keskmine on piisavalt usaldusväärne ehk hästi korratav. Õnnelikkuse uuringutel on ka oma ajakiri Journal of Happiness Research, milles avaldatakse töid, mis üritavad välja selgitada seost küsimustike vastuste ja selle vahel, mis inimesega või terve ühiskonnaga toimub,” sõnas teadlane. 

Neil, keda õnne mõõtmine rohkem huvitab, soovitas Allik lugeda Anu Realo Sirbis arvaldatud artiklit “Õnne valem”.

Eestil on põhjust uhkust tunda oma 34. koha üle maailma õnneraportis. See näitab, et Eesti elanikud on üldiselt õnnelikud ja rahul oma eluga. Selle positsiooni saavutamine on tulemus aastatepikkusest pingutusest ja heaolu tagamisest nii majanduslikus kui ka psühholoogilises mõttes. Eesti peaks jätkama jõupingutusi oma elanike heaolu edendamisel ning püüdma veelgi tõusta õnneraporti pingereas. Rahulolu ja heaolu on olulised komponendid ühiskonna arengus ning Eesti on hea eeskuju teistele riikidele selles osas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga