Eero Raun: presidendi peoskandaal võtab ära tähelepanu õpetajate streigilt | Elu

Tere tulemast Eestisse! Viimastel päevadel on üks skandaal Eesti meedias palju tähelepanu saanud – presidendi peoskandaal, millest räägitakse nii koolides, kontorites kui ka kohvikutes. See skandaal on kahjuks võtnud ära tähelepanu oluliselt olulisemalt teemalt – õpetajate streigilt. Üle kogu riigi käivad õpetajad tänavatel nõudes paremaid töötingimusi ja suuremat palka, kuid nende sõnumit on varjutanud presidendi skandaal. Kuidas see kõik mõjutab Eesti haridussüsteemi ja ühiskonda tervikuna, sellest me täna räägimegi.

President Alar Karis ei kutsunud see aasta kõiki parlamendi liikmeid vabariigi aastapäeva vastuvõtule. “Ringvaade” käis riigikogu liikmete käest küsimas, kuidas nemad end tunnevad ja uuris endise endise presidendi kantselei nõuniku Eero Rauni käest, kuidas peonimekirja koostamine käib.

Isamaa esindaja Jaanus Karilaid pole solvunud, et teda vastuvõtule ei kutsutud. “See on tema pidu,” sõnas ta.

EKRE esindaja Mart Helme sai kutse, aga vastuvõtule minna ei kavatse. “Võib-olla oleks pidanud sellega kaasnema mingi diskussioon eelnevalt, et ei ole sellist paikapanemise tunnet,” arvas Helme.

Sotsiaaldemokraatide esindaja Eduard Odinets sai kutse. “Eriline tunne on,” kommenteeris ta. “Siin osa kolleege arvab, et ei peaks minema, osa arvab, et peaks kindlasti minema,” lisas ta.

Yoko Alenderil oli nooremale tütrele juba kleidiriie ostetud, kuid see aasta kutset ei saanud. “Mulle tundus juba eelmine aasta, et ei tutvustatud külalisi. Ma ei tea, kas neid muutusi on vaja, mõned toredad traditsioonid võiksid siiski säilida.”

Keskerakondlane Aleksandr Tšaplõgin võtab asja rahulikult. “Ma arvan, et Eestis on palju auväärseid inimesi, keda võiks kutsuda presidendi vastuvõtule. Ma ei arva, et riigikogu liige on selline eliit, keda peab ilmtingimata kutsuma.”

Siim Kallast on kutsutud kõikidele üritustele “Eks inimesed on ikka solvunud. Seda on üks kord varem ka tehtud ja oli ka suur pahandus,” meenutas Kallas.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart arvas, et see on puhtalt presidendi otsus ja kaalutlusruum, keda ta kutsub. “See, et ta on sellise signaali riigikogule saatnud, siis võib-olla on see hetk, mil riigikogu peakski kuulama ja tähelepanu pöörama, et võib-olla me peaks midagi oma töökorralduses muutma.”

Endine presidendi nõunik Eero Raun: asi on muutnud farsiks

Raun sõnas “Ringvaate” stuudios, et talle tundub, et hetkel on tegu on juba farsiks muutunud asendustegevusega. “Tasub alati tähele panna, mida ei räägita, kui räägitakse millestki muust. Praegu jääb tänu sellele vähem tähelepanu õpetajate streigile ja lausa riigikogu fraktsioonid kogunevad arutama sellist tähtsat küsimust,” märkis Raun.

Raun on seda meelt, et presidendil on peo peremehena täielik õigus valida, keda vastuvõtule kutsuda. “Kunagi tegi Lennart Meri täpselt samasuguse valiku, nagu tegi president Karis. Tookord see tüli jäi riigikogu sisse. Nüüd tuli see nii laialt avalikkuse ette ja sellest on ausalt öelda piinlik.”

Presidendi kantselei on otsust mitte kõiki riigikogu liikmeid põhjendanud sellega, et Estonia teatrimaja pole piisavalt ruumi. “Minu üleskutse kõikidele riigikogu liikmetele: palun toetage Estonia saalikompleksi ehitamist, siis on suurem tõenäosus, et te saate kõik kutsutud,” sõnas Raun.

Kutsutute nimekirja koostamisel võetakse Rauni sõnul esiteks ette eelmiste aastate nimekirjad. “Vaadatakse, kuidas on olnud ja siis see hekseldamine hakkab pihta, et keda tahaks see aasta eriti esile tõsta ja kellest tuleb seetõttu loobuda.”

Raun ütles, et kunagi pole põhiseaduslikke institutsioone ära unustatud ja rõhutas, et üks riigikogu liige ei ole põhiseaduslik institutsioon, riigikogu tervikuna on. “Kindlasti selles nimekirjas on riigikogu, on riigikohus ja teised põhiseaduslikud institutsioonid.”

“Et selline põhiseaduslik institutsioon, millest ma printsiibis väga lugu pean, sellise asjaga, et õpetajate streigi nädalal rääkida hoopis sellest, tegelikult vahetab ennast peenrahaks. Sellest on kahju,” sõnas Raun.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eero Rauni presidendi peoskandaal on tõepoolest viinud tähelepanu eemale õpetajate streigilt. Kuigi skandaal on olnud suureks uudiseks ja tekitanud palju arutelu, ei tohiks see siiski vähendada tähtsust õpetajate streigile. Haridus on fundamentaalne osa ühiskonnast ja õpetajad mängivad selles olulist rolli. Seega on oluline, et nende mured ja nõudmised saaksid ikkagi piisavalt tähelepanu ning et valitsus ja ametiühingud suudaksid leida mõlemaid rahuldava lahenduse.