Eelnõu toppamine seab Smart-ID kasutamise eurovalimistel kahtluse alla | Eesti

2294538hfa6et24

Eestis on tekkinud poleemika seoses eelnõu toppamisega, mis võib mõjutada Smart-ID kasutamist eurovalimistel. Paljud inimesed on mures selle pärast, et nende e-hääled võivad olla ohustatud ning see võib kaasa tuua kahtlused valimiste aususes. Smart-ID on olnud oluline vahend elektrooniliste teenuste kasutamisel ning selle usaldusväärsus on nüüd kahtluse alla seatud. Kogukond ootab kiireid lahendusi, et tagada elektrooniliste valimiste usaldusväärsus ja valijate privaatsus.

Europarlamendi valimisteni on jäänud kolm kuud ning koalitsioonipoliitikud loodavad, et selleks ajaks jõustub seadusemuudatus, mis lubab hääletamisel ID-kaardi ja mobiil-ID kõrval ka Smart-ID-d kasutada. 

Muudatus võiks anda e-hääletamisele hoogu juurde. Kui mobiil-ID-d kasutab Eestis 244 000 inimest, siis Smart-ID-d ligi 700 000 inimest. 

Eelnõu, millest plaani jõustumine sõltub, läbis riigikogu esimese lugemise läinud aasta lõpus. Jaanuaris, kui asja riigikogu põhiseaduskomisjonis arutati, tõdes komisjoni esimees Hendrik Terras (Eesti 200), et enne teist lugemist tuleb eelnõuga veel tööd teha. 

“Meil on see arutelu pikk, sest seadus on võrdlemisi mahukas ja muutus on võrdlemisi mastaapne,” rääkis Terras esmaspäeval. “Hetkel arutatakse õigusselguse üle m-hääletamise ettevalmistamisel.” 

See, et juunikuistel europarlamendi valimistel ei saa nutiseadmega hääletada, on juba niikuinii üsna kindel. Siiski soovitakse mõlemad muudatused – nii Smart-ID kasutuselevõtt kui m-hääletamine ühe eelnõuga ära reguleerida. 

Veel pole paigas, kes otsustab m-hääletamise toimumise 

Kõige tulisem arutelu ei käi enam selle üle, kas, vaid kuidas täpselt m-hääletust lubada. “Põhiline küsimus hetkel ongi see, et kes võtab selle otsuse vastu, et me oleme valmis m-hääletamiseks,” sõnas Terras ja lisas, et põhimõtteline lahendus on tänaseks olemas. “Me oleme viimases faasis, et kõik osapooled seda kinnitavad, et me oleme samamoodi aru saanud. Ja teine küsimus on, kuidas seda õigusselgelt kirjutada seadusesse.” 

Muuhulgas tehti põhiseaduskomisjonis ettepanek panna seadusesse nimekiri operatsioonisüsteemidest, mille kaudu võib valimistel osaleda. Näitlikult võiks need olla Windows, Linux, IOS ja Android. Majandusministeerium ja Justiitsministeerium leiavad, et konkreetse operatsioonisüsteemi üle võiks otsustada valimiste korraldaja. Hendrik Terras toetab tehnoloogianeutraalset lahendust. 

Loe rohkem:  Tartu-Riia rongiliini rahastust riigieelarve strateegias sees pole | Eesti

“Et kui seadust ette valmistatakse, ei oleks seal midagi spetsiifilist, mida täna kasutatakse ja võib-olla homme ei kasutata,” rääkis Terras. “Sest maailm muutub nii kiiresti, ja progressiivsete inimeste jaoks on oluline, et uued võimalused, mis tulevad peale, saaksid ka kohe rakendust.” 

Vabariigi valimiskomisjoni juht Oliver Kask ütles, et tänaseks on nad nõus toetama ka sellist lahendust, kus konkreetsed operatsioonisüsteemid jääks valimiskomisjoni või valimisteenistuse otsustada. See eeldaks tema sõnul, et valimised oleks vaadeldavad ja inimesed saaks oma häält kontrollida. 

“Et see süsteem oleks piisavalt läbipaistev ja selle usaldusväärsust saaks sõltumatud vaatlejad hinnata,” kirjeldas Kask põhilist murekohta, miks on komisjon m-valimiste suhtes seni skeptiline olnud. 

Lisaks sisulistele arutele pidurdab eelnõu edasiliikumist asja vormiline pool. Valimiskorraldust muutvale eelnõule on esitatud paarsada muudatusettepanekut. Hendrik Terrase sõnul aitab suuremast osast ettepanekutest üle hiljutine riigikohtu lahend, millele toetudes sarnased ettepanekud kokku seotakse. 

“Kui muudatusettepanekutes on 100 alternatiivi näiteks jõustumise kuupäeva osas, siis neid kõiki eraldi ei hakata hääletama,” rääkis Terras, kuid lisas, et eelnõule on esitatud ka 40-50 sisulist muudatusettepanekut. “Paljudega ma pole küll nõus aga mõnega võib-olla ka olen. Need tuleb kindlasti läbi vaadata.” 

Aprillis võib olla juba hilja 

“Seda kõike arvestades ei ole ma kindel, et märtsi lõpuks jõuab teise ja kolmanda lugemise lõpetada,” lisas Terras. “Aga ma eeldan, kuna poliitiline tahe on olemas, on võimalik, et see võetakse märtsis vastu. Võib-olla aprillis.” 

Europarlamendi valimiste vaates oleks aprill juba liiga hilja, leiab vabariigi valimiskomisjoni esimees Oliver Kask. Ta selgitas, et enne valimis tuleb Smart-ID kasutamist põhjalikult testida. 

“Kui Smart-ID kasutamine leiaks europarlamendi valimistel aset, ilma, et see piisavalt testitud on, võib see kaasa tuua olukorra, kus valimiste ajalt tekib arvukalt probleeme kasvõi ühesainsas operatsioonisüsteemis või tekivad mingisugused muud tehnilised takistused, mis peletaks inimesi valimistelt eemale või kõigutaks oluliselt inimeste usaldust valimiste suhtes,” rääkis Kask. 

Hendrik Terras usub, et uue lahenduse testimine ei tohiks sõltuda sellest, millal seadus vastu võetakse. “Minu meelest peaks testima juba praegu,” sõnas Terras ja viitas sellele, et poliitiline tahe seadust muuta on olemas. “Veel enam, testimise käigus on võib-olla võimalik välja tuua veel täpsustusi, mida eelnõusse kirjutada,” lisas põhiseaduskomisjoni esimees. 

Loe rohkem:  Suri konjunktuuriinstituudi kauaaegne juhtivteadur Leev Kuum | Eesti

Oliver Kask ütles, et valimistega on seotud palju inimesi ning aega võtab ka kõigi nende koolitamine. “Me ei tahaks jõuda olukorda, kus valimiste ajal selgub, et keegi on jäetud koolitamata või valesti koolitatud või midagi on ebaselgeks jäänud. Küsimused peaks olema aegsasti lahendatud,” rõhutas Kask. 

Kask: standardid soovitavad seadust muuta aasta enne valimisi 

Kase sõnul soovitavad rahvusvahelised standardid, et valimisseadust muudetaks hiljemalt aasta enne valimisi. Märtsi lõpus jääb europarlamendi valimisteni pisut üle kahe kuu. 

Varajane ettevalmistus aitaks Kase sõnul muuhulgas prognoosida, kui paljud inimesed hääletavad internetis, kui paljud koha peal. Ja valimisaktiivsuse prognoosid aitavad erakondadel kampaaniaid kohendada. 

“Kui vahetult enne valimisi selliseid muudatusi kavandada, millel võib olla mingisugune mõju valimiste tulemusele või valijakäitumisele, siis see on probleem ausa ja erapooletu valimissüsteemi ja valimiste korraldamise seisukohalt erakondade jaoks,” sõnas Kask. 

Nii-siis usub ta, et kui eelnõu enne märtsi lõppu vastu ei võeta, tuleks seadusemuudatuse jõustumine sättida aega pärast europarlamendi valimisi. 

Kui seadus jõustub kohe pärast vastuvõtmist, siis vähemalt praeguse eelnõu järgi pole komisjonil valikut. Smart-ID kasutamine oleks valimistel võimalik sõltumata sellest, palju on jõutud seda testida. 

“Kui see üldises korras jõustub, siis on see meie jaoks lihtsalt probleem, kui me seda piisavalt testida ei jõua. Aga loomulikult on viimane sõna demokraatlikus riigis seadusandjal,” sõnas Kask.

Kokkuvõttes võib öelda, et eelnõu toppamine kahjustab oluliselt Smart-ID kasutamist eurovalimistel ja seab selle tulevikku kahtluse alla. See otsus võib mõjutada tuhandeid valijaid, kes olid harjunud kasutama seda mugavat ja turvalist autentimisvahendit. Samuti viskab see varju Eesti valimiseeskirjade läbipaistvusele ja usaldusväärsusele. On oluline leida lahendus, mis võimaldaks Smart-ID jätkuvat kasutamist ja tagaks valijatele turvalise ja usaldusväärse hääletamiskogemuse ka tulevikus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga