Edith Sepp: Eesti film on ehk ka tänu sellele tugevam, et Leedul läheb hästi | Film

Tere tulemast Eestisse! Edith Sepp on Eesti filmimaastikul tuntud nimi, kellel on oluline roll meie filmikunsti arendamisel. Tema nägemus ja töö Leedu filmindusega on toonud kaasa tugevama koostöö naaberriigiga ning on aidanud kaasa Eesti filmi rahvusvahelisele tunnustamisele. Sepp on aidanud kaasa mitmete oluliste filmiprojektide elluviimisele ning tema panus Eesti kultuurile on märkimisväärne. Tema jõupingutused on tõstnud Eesti filminduse kõrgemale tasemele ning aidanud kaasa ka Leedu filmikunsti arengule.

Sel aastal on Eesti esindatud Berlinale filmiturul koos Läti ja Leeduga. Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp ütles ERR-ile antud intervjuus, et Balti riigid on koos paremini nähtavad ja nendevahelist koostööd tuleb tugevdada.

“Eesti film alustas sel aastal varem, meil on hoogsalt käima läinud Eesti filmi turundamine Sundance’il, kus oli lühianimatsioon “Miisufy” võistluses, autoriks uus tegija Liisi Grünberg. Peale Sundance’i oli meil suur fookus Rotterdamis, lisaks Sulev Keeduse filmidele oli võistluskavas Marko Raadi “Biwa järve kaheksa nägu”. See otsus sai tõepoolest tehtud, et pärast Rotterdami ei läinud me Berliini ja ei oodanud Berlinale otsust ära, vaid tõime “Biwa järve kaheksa nägu” välja Rotterdami peaprogrammi võistluses,” sõnas Edith Sepp.

Tema sõnul oli eesti film ka tänu Keeduse “Georgicale” ja “Somnambuulile” väga hästi nähtav. “Plaan on edasi vaadata veel suuremalt ja teha eesti filmide fookus ka järgmisel aastal Rotterdamis ning võib-olla tuua ka kõik ülejäänud Keeduse filmid Rotterdamis uuesti välja. Marko Raadi film sai Rotterdamis väga hea müügiagendi Films Boutique. Praegu on Raadi film ka heal festivalilainel ja rändab mööda maailma edasi,” kinnitas ta.

Edith Sepp tõi ka välja, et Berliini asemel keskendusid nad tugevamalt ka Göteborgi filmifestivalile, kus oli samuti mitu eesti filmi väljas. “Seal oli palju ka kaastoodetud telesarju, praegu on Eesti Põhjamaade põhivõttekoht, kus neid sarju tehakse ja üks neist, Miia Tervo “Rakett” sai Göteborgis ka näitlejaauhinna. Nii et need sarjad, mida me kaastoodame Skandinaavia riikidega, neil on päris suur edu vähemalt Põhjamaades. Ma loodan, et see edu ka laieneb ja me saame hakata tegema Eesti sarju nendega koos.”

“Peale suurte festivalide oli meil aasta alguses ka Clermont-Ferrand, sealgi oli meil “Miisufy” võistlusprogrammis ja nad tegid ka vanemate filmide retrospektiivi, nii näiteks näidati seal Chintis Lundgreni “Manivaldi”, nii et Clermont-Ferrand läks väga hästi,” selgitas ta ja lisas, et kuna aasta algus on nii aktiivne, siis Berliini tõepoolest ühtegi eesti filmi programmi ei jõudnud. “Küll aga on “Savvusanna sõsarate” monteerija Tushar Prakash ja Anna Hints Berlinale Talent programmide fookuses, et siis pigem on Annal aeg hakata mõtlema selle peale, mis on see järgmine suur film, millega ta tegelema hakkab, ja seda Berliini talent programm kindlasti aitab.” 

Sepp rõhutas, et kuigi festivalide juures peavad nii Eesti filmitegijad kui ka filmi instituut olema aktiivsem pool, siis Eesti film on juba nii nähtav, et programmi koostajavad pöörduvad juba ka ise nende poole ja küsivad, mis te valmis teinud olete. “Muidugi küsitakse konkreetselt, mida Anna Hints on teinud, aga pigem on see laiem – oled rohkem nähtav ning siis ka tullakse ja küsitakse, mida meil sel aastal pakkuda on.”

Balti film on väga heas seisus

“Eks see väikese filmitööstuse suur probleem ole, kas igal aastal saad sellise kahurväega välja tulla, aga õnneks sel aastal on meil päris palju filme tulemas, meil on häid dokumentaalfilme ja on ka kaks naisrežissööri, kes teevad oma teised mängufilmid – Moonika Siimets ja Liina Triškina-Vanhatalo,” ütles ta ja lisas, et hea on alati soovitada, kui midagi laua peal on ning seetõttu on EFI ka Berliinis kohal. “Meil on sel aastal seal suur paviljon, mis on jagatud kolme Balti riigi vahel. See oli eelmisel aastal üks edulugusid Berlinalel, et meile pakuti ühist suurt paviljoni. Balti filmid üleüldse on rohkem nähtaval kui enne eelmise aasta fookust, selles mõttes ma usun küll, et käiakse Eesti paviljonis küsimas neid filme, aga käiakse ka Läti ja Leedu juures.”

“See fookuse tegemine festivalil tõstab su nähtavust rahvusvahelisel turul väga kõrgele. Meile pakuti eelmisel aastal ka Cannes’is fookust, seal on mitmeid programme, mille raames seda fookust teha ning tänu meie dokumentaalfilmile ja sellele, et Anna Hintsil on selline õitseaeg, pakutaksegi meile järgmisel aastal Cannes’is Eesti dokumentaalfilmi fookust. Kas me seda teeme, kas me sellega kaasa läheme, vaatame, võib-olla jälle haarame ka teised Balti riigid kaasa ja teeme midagi suuremat,” rõhutas filmi instituudi juht ja rõhutas, et Cannes on küll selline festival, kus võiks Balti riigid koos fookuses olla, sest siis saab selle nähtavuse veelgi suuremaks. “Kui ainult Eesti on väljas, siis Eestil ei ole kindlasti nii palju pakkuda.”

Ta tõi ka välja, et Leedu filmil läheb praegu päris hästi. “Nad on viimastel aastatel üsna palju investeerinud filmi ning neil on ka filmiseadus, mis võimaldab neil filmi jaoks seda raha turult kokku korjata ja suunata otse filmitootmisse. Läti on meiega samal tasemel praegu, neil on ka piisavalt võimalusi, et oma filme toota. Võib-olla Läti kõige suurem muudatus viimastel aastatel on olnud see, et nad on hakanud toetama telesarjade tootmist, Eesti Filmi Instituut toetab ainult sarjade arendust ja suuname tootjad siis turule, et nad ise raha leiaksid, aga Läti on võtnud suuna telesarjade tootmisele.”

“Pean ütlema, et on väga hea olla Balti kolleegidega ühises paviljonis ja neid ühiseid fookuseid teha. Tegelikult ei ole enam nii, et Leedu on nõrk ja Eesti on tugev, ma leian, et Balti film on praegu väga tugev ja võib-olla tänu sellele on ka Eesti film tugevam, et Leedul läheb hästi,” nentis ta ja lisas, et Eestil ja Leedul on ka palju ühiseid toetusprogramme. “Näiteks Triestes sai Eesti režissöör Vallo Toomla Balti-Itaalia arendusauhinna, millega hakatakse koos Balti riikide ja Itaaliaga arendama Toomla uut filmi “Beatrice”. Selliseid algatusi on meil päris palju, meil on idee teha Balti Tele- ja Filmifond, et sealt saaks kaastootmisprojektid veel lisarahastust, sellega tegeleme praegu ja kohtume partneritega ka Berliinis.”

Edith Seppi arvamus Eesti filmi tugevusest ja seosest Leedu filmiga on oluline ja haarav. Eesti film on tõepoolest viimastel aastatel teinud suuri edusamme rahvusvahelisel areenil, kuid see ei tähenda, et me ei saaks Leedult inspiratsiooni või toetust. Vastupidi, tugevad naaberriigid aitavad ainult kaasa meie enda filminduse arengule. Seega on oluline jätkata koostööd ja suhelda teiste Balti riikidega, et tõsta meie kõigi filmikunsti taset ning pakkuda publikule mitmekülgseid ja kvaliteetseid filmielamusi.