ECB juhatuse liige hoiatas inflatsiooni tõusu eest intressimäärade langetamise korral | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimased uudised finantsmaailmast tõid kaasa hoiatuse Euroopa Keskpanga juhatuse liikmelt, kes hoiatas inflatsiooni tõusu eest intressimäärade langetamise korral. See uudis on tõepoolest murettekitav ja võib mõjutada mitte ainult Eestit, vaid ka kogu Euroopa Liitu. Inflatsiooni kontrollimine on oluline osa majanduse stabiilsuse tagamisel ning tekitab kindlasti arutelu nii poliitikute kui majandusteadlaste seas. Tuleb hoolikalt jälgida, kuidas see olukord mõjutab Eesti majandust ja tarbijaid ning millised sammud võetakse olukorra stabiliseerimiseks.

Euroopa Keskpanga (ECB) kuueliikmelise juhatuse liige Isabel Schnabel ütles, et inflatsiooni langus on märk saavutatud progressist, kuid hinnatõus võib uuesti kiireneda, kui keskpank langetab intressimäärasid.

“Peame olema kannatlikud ning vaoshoitud, sest me teame ajaloolise kogemuse najal, et inflatsioon võib kiiresti uuesti tõusta,” ütles Schnabel intervjuus Financial Timesile.

“Oleme teinud suuri edusamme, ning see on hea uudis. Kuid me pole veel sinna jõudnud,” ütles Schnabel. Euroala inflatsioon langes 2,8 protsendile jaanuaris, inflatsiooni kõrgeim tase jäi 2022. aasta oktoobrisse, kui hinnad tõusid 10,6 protsenti aastasest võrdlusest.

Schnabel viitas asjaolule, et kommertspangad on hakanud vähendama kodulaenude intressimäärasid ootuses, et ECB langetab ise varsti baasintressimäärasid. ECB juhatuse liikme sõnul on see argument kiire intressimäärade langetuse vastu.

Investorid ennustavad, et keskpank hakkab langetama intressimäärasid juba aprillis, kuid ametnike sõnul on sellest liiga vara rääkida. Keskpanga juhatus ootab palgakasvu uute näitajate selgumist.

Palgad tõusid euroalal aastaga üle viie protsendi. Paljudes euroala riikides, eriti Saksamaal, lähevad töötajad suurema palgatõusu nimel streigile. Kasvavad tööjõukulud võivad suurendada inflatsiooni.

Schnabeli sõnul kasvavad kulud ka langeva tööjõu tootlikkuse tõttu, mille põhjuseks on ettevõtete soovimatus töötajaid vallandada, vähem produktiivsete töötajate kaasamine tööturule ning sagenenud töötajate haigestumised. Schnabel ütleb, et peamine küsimus seisneb selles, kas ettevõtted kannavad kõrgemad tööjõukulud edasi oma toodete hindadesse või leppivad kokku kasumite vähenemisega.

“Kui nõudlust ohjeldab piirav rahapoliitika, on ettevõtetel palju raskem edasi kanda suuremad kulud tarbijatele,” ütles Schnabel, lisades, et on märke, et ettevõtted on läinudki kasumite vähenemise teed.

“[Kuid see protsess] on üpris veniv ja ebakindel, sest majandus võib kasvada oodatust kiiremini. See võib innustada ettevõtteid edasi kandma kulud tarbijatele uuesti,” lisas ta.

Euroala majandus kasvas eelmisel aastal ainult 0,5 protsenti kõrgete laenukulude, kasvanud hindade ja vähenenud valitsuste toetuste tõttu tarbijatele ja ettevõtetele. Siiski ütleb Schnabel, et on märke Euroopa Liidu majanduse paranemisest. Keskpanga juhatuse liige mainib EL-i viimast teenuste sektori ettevõtete küsitlust, mille järgi kasvasid nende müügihindade ootused jaanuaris neljandat kuud järjest.

“Seetõttu ei leevenda viimased andmed minu muret, et [inflatsiooni vähendamise] viimane miil võib olla keeruline. Meil on püsiv teenuste inflatsioon. Meil on vastupidav tööjõuturg. Samal ajal näeme finantstingimuste lõdvenemist, sest turud ennustavad agressiivselt keskpankade kannapööret. Lisaks sellele põhjustavad hiljutised sündmused Punasel merel tarneahelate häirete kordumise hirmu,” ütleb Schnadel.

Schnabeli sõnul on kõik need tegurid kokku võetuna hoiatuseks intressimäärade langetamise eest.

Kokkuvõtvalt, ECB juhatuse liige hoiatas inflatsiooni võimaliku tõusu eest, kui intressimäärad peaksid langema. See hoiatus paneb meid mõtlema intressimäärade langetamise võimalikele tagajärgedele, eriti seoses inflatsiooni ja majanduse üldise stabiilsusega. See on oluline hoiatus, mis peaks panema meid kriitiliselt analüüsima võimalikke meetmeid ja nende mõju majandusele. Samuti rõhutab see vajadust jätkata järjestikuste majandusarengutega kohanemist ning pöörata rohkem tähelepanu majanduse stabiilsusele.