Carri Ginter: trahvimäärade kahekordistamine pole põhjendatud | Eesti

Carri Ginter, üks Eesti tuntumaid advokaate, on seisukohal, et trahvimäärade kahekordistamine pole põhjendatud. Ta leiab, et selline samm ei ole proportsionaalne ning võib kahjustada nii ettevõtteid kui ka indiviide. Ginteri sõnul tuleks trahvid määrata vastavalt tehtud väärteo raskusele ning hinnata igat olukorda individuaalselt. Tema seisukoht on saanud palju tähelepanu ning on tekitanud elava arutelu õigussüsteemi üle Eestis.

Advokaat Carri Ginteri hinnangul pole väärteo trahvimäärade kahekordistamine põhjendatud. Tema sõnul pole tõendeid, et trahvide tõstmine suunaks inimesi seadusekuulekamalt käituma.

Justiitsministeeriumi uue plaani kohaselt tõstetakse järgmisel aastal trahviühikute arv kahekordseks.

Advokaat Carri Ginteri sõnul ei ole selgitused trahvimäärade järsuks tõstmiseks arusaadavad. “Minu arvates võiks iga aasta trahve tõsta üks või kaks protsenti. Mingu koos elukallidusega. Miks on vaja selliseid šokitõuse? See on lihtsalt planeerimatus,” ütles Ginter esmaspäeval “Terevisioonis”.

Ginter ütles, et trahviühiku šokitõus toob kaasa ühiskondlikke probleeme. “Räägitakse, et “õige hõlma ei hakka keegi” ja et “kiirust ei pea ületama”. Aga ühiskondlikult on see ikkagi probleem. Üks pereliige teeb vea ja saab trahvi ning terve ülejäänud pere kannatab. “Sa ju ei pea kihutama” – see argument seda perekonda hädast välja ei aita,” lausus Ginter.

Ginteri sõnul on senised trahvid olnud väga mõistlik suurusega – nad on distsiplineerivad, ilma, et kedagi vaesusesse lükkaksid. “Nüüd on natukene oht, et pered saavad selle paugu pihta,” ütles Ginter.

Riik ei peaks kodanikega suhtlema karistamise kaudu, sõnas Ginter. Tema hinnangul on halb, kui riik unistab, et inimesed rikuvad rohkem reegleid ning selle arvelt laekub riigieelarvesse rohkem raha.

Kiiruskaamerad on Ginteri sõnul inimlik lahendus. “Kiiruskaamerate puhul on huvitav see, et ta ei ole justkui trahv – ta ei lähe sulle karisutsregistrisse. Selles mõttes on kiiruskaamerad väga inimlikud ja hea lahendus. Pannakse väga ohtlikusse kohta, kurvi peale või kuhugi, kus on rohkem õnnetusi, ja siis sa saad selle rahalise meeldetuletuse,” sõnas Ginter.

Ginter ütles, et justiitsministeeriumis on pooleli projekt, kus analüüsitakse, kuidas trahvid inimestele tegelikult mõjuvad. “Aga eelarve ruttab eest ära. Praegu veel ei teata, kas suurem trahv kuidagi mõjub inimesele käitumist suunavalt paremini. Arvatakse, et mõjub, aga see on lihtsalt arvamus,” sõnas Ginter.

Teiste riikide kogemus on näidanud, et karistuste kaudu inimeste käitumisele positiivset mõju ei ole. “Tuleb trots, tuleb pahameel riigi vastu,” ütles Ginter.

Ginteri sõnul teeb valitsus otsuseid kõhutunde ja loosungite pealt. “Meile koguaeg räägitakse, et “kiirus tapab”. Ma uurisin ja üritasin leida, kus on olemas statistika, et riigi põhimaanteedel, kiirust ületades vähem kui 20 km tunnis, toimub palju ohtlikke õnnetusi. Tuleb välja, et riigil ei ole seda statistikat. See on kõhutunne. Loosungite pealt käib see asi. “Kiirus tapab” – kas sa siis julged sellega vaielda?” sõnas Ginter.

Ginteri sõnul tooks Soome eeskujul sissetuleku järgi trahvisuuruste määramine kaasa selle, et inimesed, kes seaduslikult oma tulusid ei deklareeri, saaksid väiksemaid trahve kui need, kes seda ausalt teevad.

Eestlased on Ginteri sõnul kuulekad inimesed, keda pole vaja trahvidega mõjutada. “Kujutad ette, et sa oma last kasvatad niimoodi, et loodad, et ta rikub reegleid, et saaksid talt telefoni ära võtta. Praegu see suhtumine on, et eelarvesse on hädasti vaja, et eestlane kihutaks,” sõnas Ginter.

Ginteri sõnul tekitab trahvimäärade järsk tõus ühiskonnas ebaproportsionaalselt suurt stressi.

“Kõige rohkem olen mures perede pärast. Sellepärast, et juhtub tõesti nii, et see trahv tuleb, viga tuleb sisse kellelgi, siis see tuleb kuskilt kellegi kooliõpikute või hommikusöögi arvelt. See stress, mis ühiskonnas laiali jaotub, on ebaproportsionaalne,” ütles Ginter.

Kokkuvõttes võib öelda, et Carri Ginteri seisukoht trahvimäärade kahekordistamise osas ei ole alusetu. Tema argumentatsioon viitab sellele, et selline drastiline muudatus võib olla ebaproportsionaalne ning mõjutada negatiivselt nii tavainimeste kui ka ettevõtete käitumist. Samuti tõstatas ta olulised küsimused seoses õigusriigi põhimõtetega ning õigusselguse säilitamisega. Seega on oluline kaaluda põhjalikult enne selliste muudatuste tegemist ning tagada, et need oleksid põhjendatud ja vajalikud ühiskonna huvides.