Bundeswehri juht: NATO suudaks tagasi tõrjuda Vene sissetungi Baltimaadesse | Välismaa

2273178hb833t24

Tere tulemast, head inimesed! Täna räägime Bundeswehri juhi avaldusest, mis kinnitab NATO võimekust tagasi tõrjuda Venemaa võimalikku sissetungi Balti riikidesse. See teema on äärmiselt oluline meile siin Eestis, kuna meie julgeolek sõltub suuresti NATO liitlastest. Arutame selle väite tõsidust ja olulisust meie regiooni jaoks ning milliseid meetmeid võiksime võtta, et tagada meie riigi turvalisus. Loodame, et see arutelu avab uusi perspektiive ja aitab paremini mõista meie julgeolekuolukorda.

NATO jõud suudaks tagasi tõrjuda Vene sissetungi Balti riikidesse, ütles Saksa kaitseväe ehk Bundeswehri juht kindral Carsten Breuer.

Breuer andis intervjuu Briti väljaandele The Telegraph. Bundeswehri juht vastas jaatavalt ajakirjaniku küsimusele selle kohta, kas Balti riikidesse paigutatud NATO jõud suudavad Vene pealetungi tagasi tõrjuda.

“Jah, mul pole selles kahtlust. Kuid ennekõike on see heidutuse küsimus. Lähtudes meie praegusest hinnangust, minu mure polegi seotud lähiajal Vene rünnakuga,” vastas Breuer.

“Pigem oma kaitsejõudude juhi rollis on ülimalt tähtis tagada Saksa relvajõudude valmidust järgmise viie aasta jooksul. Me nimetame seda Kriegstüchtigkeit’iks: olla valmis, omada võimet ja olla valmis võitlema. Me oleme õigel teel,” lisas Bundeswehri ülem.

Breuer seletas, et Saksa relvajõud on “kohendanud oma väljaõpet, et keskenduda peamiselt paigutumisele ja opereerimisele NATO idatiival”.

Lisaks Eestile, Lätile ja Leedule on mures Vene võimaliku rünnaku pärast NATO-le ka paljude teiste Euroopa riikide ametnikud ja eksperdid. Saksa kaitseminister Boris Pistorius hoiatas hiljuti, et Vene diktaator Vladimir Putin võib rünnata NATO-t “viie kuni kaheksa aasta jooksul”, kuigi vahetu rünnaku risk on hetkel madal.

Ka USA vabariiklaste eeldatava presidendikandidaadi Donald Trumpi sõnavõtt, et ta julgestaks Venemaad ründama neid NATO riike, mis ei kuluta vähemalt kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP-st) riigikaitsele, on tekitanud ärevust Euroopas.

Loe rohkem:  EL-i riigid ei toetanud kestliku juhtimise direktiivi | Välismaa

Breueri sõnul peab Saksamaa saama oluliseks riigiks Euroopa kaitsevaldkonnas sõltumata sellest, kas Trump võidab valimised või mitte.

“Euroopa riigid peavad kandma suuremat osa. Saksamaa on juba õigel suunal. Ning me teeme rohkem tulevikus, sõltumata USA valimiste võitjast. Me oleme kohustatud suurendama meie pingutusi maailmas, mida iseloomustavad paljud kriisid. See hõlmab Saksamaad mängimas tähtsa jõu rolli Euroopas,” ütles Bundeswehri juht.

Selleks tuleb aga suurendada värbamist kaitseväkke ning võib-olla taastada ka ajateenistust, et valmistada Bundeswehri halvimaks stsenaariumiks, ütles ta.

Breuer tunnistas, et Saksamaa laskemoona tootmine Ukraina aitamiseks “pole kollektiivselt sel tasemel, millel see peab olema”. Samas ütles Bundeswehri juht, et uue mürsutehase ehitus Põhja-Saksamaal näitab, et asjad on muutumas.

Samuti ei usu Breuer, et Putin oleks valmis kasutama tuumarelvi Ukrainas.

“Tuumaeskalatsioonile järgneks seninägematud tagajärjed Venemaale. Ma ei eelda, et Putin ületaks seda joont,” ütles Bundeshwehri juht.

Kokkuvõttes on Bundeswehri juhi hinnangul NATO võimeline tagasi tõrjuma Vene sissetungi Baltimaadesse. See annab kindlustunde Eesti elanikele ja valitsusele ning kinnitab veel kord alliansi pühendumust piirkonna turvalisusele. Samas tuletab see meile meelde vajadust pidevalt tugevdada oma kaitsevõimet ja koostööd liitlastega. Eesti jääb kindlaks oma kohustusele kaitsta oma territooriumi ning teeb koostööd NATOga, et tagada piirkonna stabiilsus ja julgeolek.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga