Tere tulemast Eestisse! Artikkel “Brasiilia usjas kahepaikne toidab poegi piimaga | Loodus” viib meid Brasiilia troopikametsadesse, kus üks ainulaadne kahepaikne liik toidab oma poegi piimaga. See haruldane käitumine on pannud teadlased hämmastuma ja avanud uusi uksi looduse imedele. Loe edasi, et saada teada rohkem sellest põnevas kahepaiksest ja tema hooldusvõtetest ning avastada loodusele omaseid imetabaseid nähtuseid.
Siugkonnad on ühed imelised loomad. Peale selle, et nii nagu teistelgi konnadel, ei ole neilgi ei saba ega sarvi, ei ole neil ka jalgu ega mõnikord isegi mitte silmi, vähemalt välisel vaatlusel. Üleüldse võib neid välimuse järgi esmapilgul pigem suureks limaseks vihmaussiks pidada.
Nüüd aga on teadlased avastanud, et Brasiilia siugkonnal nimega Siphonops annulatus on olemas üks põnev omapära, mis tundub kahepaiksete puhul lausa üllatavgi.
Selgub, et see sinakasmusta nahaga kolme-neljakümne sentimeetrine usjas pisikeste silmadega loom toidab poegi piimaga — tegu, mida võiks oodata ju pigem eelkõige imetajalt.
Carlos Jared São Paulos asuvast Butantani instituudist ja ta kolleegid nii Brasiiliast kui ka Saksamaalt ja Ameerika Ühendriikidest kirjutavad ajakirjas Science, et emased Siphonops annulatus‘ed pakuvad pesas poegadele umbes samasugust kõrge rasvasisaldusega piima nagu seda teevad näiteks munejad imetajad nokkloom ja sipelgasiil.
Teadlased tõdevad, et siugkonnapojad joovad emapiima rohkem kui kaks kuud. Emasloom eritab piima tõenäoliselt poegade hääle ja puudutuse peale.
Piim koosneb peamiselt rasvast ja süsivesikutest, valmib munajuha epiteelist arenud näärmetes ja väljub kehast multifunktsionaalse tagakehaavause ehk kloaagi kaudu.
Piimale lisaks näksivad pojad oma teravate hammastega pisikesi palakesi ema naha väliskihist.
Teadlaste sõnul näitab nende avastus, kui keerukaid teid pidi on mõnikord käinud selgroogsete loomade reproduktiivstrateegiate evolutsioon.
Mitteimetajatest selgroogsete pojad saavad enamasti emalt toiduks kaasa vaid munarebu. Kuid teadus teab tänapäeval peale siugkonnade ka mõningaid muid näiteid piimaga toitmise võimest imetajate klassi mitte kuuluvatel loomadel; neid näiteid kohtame nii kahepaiksete kui ka ämblike seas.
Siugkonni, eriti nende sigimist ja järglaste eest hoolitsemist on seni uuritud üsna vähe, sest neid enamasti maa all roomavaid loomi ei ole kerge vaadelda.
Muidu aga elab siugkonni Ameerika, Aafrika ja Aasia troopikapiirkonnis päris laiadel aladel.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Kokkuvõttes võib öelda, et Brasiilia usjas kahepaikne on üks huvitavamaid loomi, kes toidab oma poegi piimaga. See nähtus on haruldane kahepaiksete maailmas ning annab meile aimu selle liigi erakordsest kohanemisvõimest ja ellujäämisstrateegiatest. Uurimused ja tähelepanekud selle imepärase looma käitumisest aitavad meil paremini mõista looduse mitmekesisust ja keerukust ning innustavad meid hoidma ja kaitsema meie planeedi erinevaid eluvorme.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus